Täna ärkasin täiesti kange seljaga ja käelihased valusad. See on tulemus, kui käid 15km kanuumatkal ja sõuad nagu lollakas. (Kas korrektne termin oleks tegelikult aerutamine ..? Sõutakse vist paadis?) Igatahes, minu suurepärane ja geniaalne idee kinkida Akile sünnipäevaks üllatuskanuumatk läks minu osalt täitsa aia taha. Jah väga tore ja ilus oli ja uus kogemus, aga issand jumal kui raske. Eriti kuna istusin ees ja aerutasin kohusetundlikult ja iga kord kui taha vaatasin, siis Aki tüüris aeruga ainult suunda. No okei, vahel ta aerutas ka. Aga ma siiski kahtlustan veidi, kuna tal ei valutanud hommikul lihased üldse.
Igatahes ära tegime, 15km ja 4h. Minu lemmikosad matkast olid need, kus pidi kanuuga randuma ja siis läbi metsa seda teisele poole kaldale kandma. Ikka tõeline ekstreem, kanuu nüüd päris udusulg ei ole ja seetõttu me tegime sohki ja vedasime seda mööda metsarada. Seda kandmise juttu muidugi internetis matkakorraldaja lehel kirjas ei olnud, ma oleks ilmselt ümber mõelnud ja ka põhjendatult :)
Minnes tagasi hommikuse kange selja juurde, mis võiks olla parem venitustreening kui uue korteri koristamine! Seinte värvimisega oleme ühele poole saanud ja nüüd siis homme tuleb mingi tüüp parketti lihvima ja lakkima. Pidi põrandalt kõik kraami üles korjama (hea seljalihaste venitus) ja tolmuimejaga vehkima (käelihastele mõnus soojendus). Siiski olulisim on see, et varsti võime sisse kolida. Nädala pärast on puhkus läbi ja eeldatavalt lähen tööle siis juba metrooga praeguse rongi asemel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar