Kolimine ehk kraami ühest kohast teise siirdamine on tehtud. Pool kolast vedeleb veel põrandal kastides, ent siiski pole vaja enam midagi treppidest üles-alla tassida.
Minuarust on imepärane see, kuidas esiteks tuli meie kappidest ilmatu hunnik asju välja ja teiseks, kuidas õnnestub need asjad pärast kolimist tagasi kappidesse toppida, ilma et midagi üle jääks. Mul on kahtlane tunne, et see viimane ei õnnestu, kui just pole tõsi see, et kapi sees on palju rohkem ruumi, kui väljastpoolt vaadates oskaks arvata.
(See on umbes nagu relatiivne aeg: sõltub sellest, kummal pool WC ust oled. Samamoodi siis kapi mahtuvus sõltuks sellest, kummal poole kapiuksi oled. Kui aga juba rääkida kappidest, siis kas kõik mäletavad seda mängu eestlastest, viinast ja kapist? (http://www.aegmaha.com/?id=2779) Üleüldse, miks kapid on nii suure tähtsusega, et näiteks kapist välja tulemine on lausa omaette teema?)
Natuke ka matemaatikat. Kolimiskastide üürimise lehel on soovitus, et tuleb võtta üks kast ruutmeetri kohta. Meil oli korteris 53 ruutu, aga me ei uskunud kuidagi, et nii palju kaste vaja läheks. Tegelikult ma olen tuttavatelt küll kuulnud, et nad laenutasid about 30 kasti ja vaja läks topelt nii palju.
Siiski mina erilise optimistina pakkusin välja 10 kasti (kuna ma kolisin Tallinnast siia 4 kasti ja mõne spordikoti abil), Aki ilmse realistina 20. Laenutasime siis kompromissina 15 kasti. Neid jäi loomulikult väheks, paras oleks olnud umbes 20-25 kasti.
Siit moraal: sa ei oska kunagi arvata, kui palju sul tegelikult kraami on! Alles siis, kui sa kõik selle kastihaaval pakiautosse kandnud, higimull otsa ees, hakkab asi vaikselt kohale jõudma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar