Viimased kaks nädalat on kuhugi täiesti kadunud. Tööl on olnud superkiire ja tegemist jagunud õhtutessegi.
Täna sain üle pika aja esimest korda pisut rahulikumalt hingata ja to-do-nimekirjast eelmiste nädalate tulekahjudele jalgu jäänud töödele keskenduda. Lisaks otsustasin, et kuna olukord on vähemalt hetkeks rahunenud, siis kasutan juhust ja võtan neljapäeva vabaks. See on meil siin nagunii pooleldi mõttetu päev, sest reedel peetakse jaanipäeva.
Olen endaga ausalt öeldes päris rahul, et selle hea mõtte peale tulin :) Puhkuseni on veel nii palju aega, nii et olgu see siis selline minibreak, et lihtsam oodata oleks.
Aga mis neist töödest ikka. Liigun siiski kähku põhiteema ehk aiajuttude juurde. Eelmisest aiateemalisest blogipostitusest ongi juba kaks nädalat möödas.
Peenraid on meil siin selle ajaga juurde siginenud. Pojengipeenar laienes pisut paremale: ja sealt leidsid koha aedhortensia 'Pink Lady', floksid 'Laura' ja 'White Admiral' ning miniatuursed keskmised kellukad (no milline nimi on taimele antud! :)). Ruumi jäi ülegi ja kuna ma lubasin, et enne uusi taimi ei osta, kui kõik olemasolevad on maha pandud, siis torkasin sinna ka üheaastased päevalilled. Eelkasvatasin viit erinevat sorti, nii kõrgemaid kui madalamaid. Tõenäoliselt panen neile selleks suveks seltsiks veel saialilled ja peiulilled.
Peenra viimistlemine on veel pooleli, nagu pildilt näha. Keskele tulevad laudade asemele kividest astmed ning midagi tuleks ka äärte osas välja mõelda..
Valmis sai ka "liivapeenar": üleliigsed juured sai välja sorteeritud ning natuke mulda juurde kärutatud. Peenrasse istutasin seemneist kasvatatud lilla vägiheina ning tšiili mõõla taimed (jälle sellised imelised nimed - google ja Eestikeelsete taimenimede andmebaas on nende leidmisel heaks abiks). Seemnekasvatusest idanes ka üksainus makedoonia äiatar, mis samuti peenrast endale koha leidis. Lisaks panin maha vereva kurereha alamliigi Striatumi taimed.
Sellessegi peenrasse jäi veel ruumi üle, nii et mõtlemisainet ja planeerimist jätkub :) Seniks aga kui uute minitaimede kasvamist ootan, imetlen eelmisel aastal istutatud taimede õitsemist. Siin on suur tähtputk 'Ruby Cloud':
Ja see on kas hiidlauk või siis aflatuni lauk - panin mõlemaid maha, aga enam ei tea, kes on mis:
Ka looduslikud lilled pakuvad silmailu:
Ja peenrakastid rohetavad! Peamiselt on kasvanud oad ja herned:
Siin on aga minu saialillekasvatus ... Need on eelmisel aastal ise end maha külvanud ja nüüd kasvavad jõudsalt. Piparmünt ja suvikõrvits - aiamaakasti "päriselanikud" ei mahu varsti enam ära. Seega tuleb saialilled üsna peagi varem mainitud peenrasse päevalillede kõrvale siirdada.
Lisaks suurele rohelusele on õu täis ka linnulaulu ja säutsumist. Pesakaste on meil sel aastal neli ning paistab, et lausa kahes neist on must-kärbsenäpi pesa. Teiste kohta ei oska hetkel midagi kosta - tuleb neidki vaikselt jälgida.
Pildile jäi must-kärbsenäpp:
Musträstal on põsed mutukaid täis:
Rähnid on õues samuti tihedad külalised. Nii musträhn kui ka suur-kirjurähn käivad kände toksimas. Kevadel näiteks oli see känd veel terve, nüüd on päris pilbasteks pistetud:
Sellised lood siinpool sood. Tuleks nüüd ometi juba soojemad suveilmad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar