Pole jälle saanud mahti blogida, seekord on põhjuseks järjekordne katsetus pealkirjaga "vähendame ekraaniaega" ehk siis teleka või arvuti ees veedetud tunde. Piirang on nädalavahetusel neli tundi päeas ja argiõhtutel kaks tundi. Teate, see on masendav, aga sellest ei piisa!
Need tunnid lähevad päris kähku: loed natuke uudiseid, Facebooki vms, googeldad midagi ja siis vaatad paar osa Friendse (oleme seda algusest peale vaatama hakanud - hetkel oleme sealmail, kus Chandler ja Monica teineteist leiavad, awww :)) - ja ongi aeg otsas.
Ürita siis veel blogi kirjutada, eriti kui tavalise postituse peale läheb mul vast ligemale tund aega (sätid pilte, korrastad mõtteid) ja reisipostituste peale julgelt paar tundi.
Tegelikult on see jälle üks first world problem, ma saan aru küll. Ja positiivne pool on siin õnneks ikkagi olemas - olen jälle kõvasti rohkem raamatuid ja lehti lugenud ning muuhulgas aiaraamatutest taimede kohta uurinud jne. Nii et vingumiseks pole põhjust.
Teine first world problem on mul ka - mutukate hammustused. Aias tegeledes ründavad mind nii sääsed kui ka viimane kord mingi räige putukas, mida siinkandis mäkäräiseks kutsutakse. Selle hammustuskohta jääb esmalt väike auk. Pärast ilmub sinna suur punane lärakas ja ümbrus paistetab üles. Sügeleb mitu päeva kohutavalt, nii päeval kui öösel. Ja hoia ette, kui midagi hammustuskoha vastu satub minema, see mitmekordistab piina!
Aga ei olnud plaanis üldse mitte sellest kirjutada. Pidin jaanipäevast juttu tegema - see oli ja möödus muidugi juba ammu, siinkandis peetakse jaani alati reedel. Võõrustasime Aki lähedasi, sõime imehead ahjukana, tomati-mozzarella salatit ning suussulavat maasikakooki. Veini sai ka tiba lahendatud, aga mingit mürtsu ega tralli polnud. Kesköö paiku imetlesime hämaras põllule tõusnud paksu uduvaipa. Suvi on ilus!
Ja ei saa ka seekord ilma aiajututa. Jäädvustasin paar uut õit.
Viali priimula 'Red Hot Poker' õied on avanemas:
Pisikeste õiekobaratega mäestiklauk:
Natuke olen ka majatagust lillepeenart edasi pusserdanud. Täitematerjaliks istutasin saialilli ja verbenasid ning tegin kividest vahekäigu, et rohimine lihtsam oleks - ei pea otse peenrasse astuma. Plaanid peenra laiendamise ning ümbruskonna korrastamise osas on samuti paigas - nüüd on vaja ainult käised üles käärida :)
Lisaks sain grandioosse mõtte majast põhja poole jääv muruplats varju nautivate taimedega asendada. Muru niitmine selle kallaku peal on lihtsalt jama ja üleüldse vohab seal peamiselt sammal. Esmalt tuleks aga seal hetkel asuvad kaks pisikest rodot mujale siirdada (see koht ei ole neile tegelikult kuigi optimaalne, liiga savine) ning muidugi muru ümber keerata ning uut mulda vedida. Ei tea, kas sel aastal enam seda jõuab - muud tööd on kõrgema prioriteediga ja nimekiri on pikk. Ja puhkuseni on veel kaks ja pool nädalat!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar