Leidsin Netflixi avarustest kaks filmi, mille kohta olen häid sõnu kuulnud. Vaatasin huviga ja tõdesin, et täiesti õigustatult!
Esimene film oli The Grand Budapest Hotel, nii visuaalselt kui sisu poolest suurepärane teos. See, milliste võtetega liiguti ühest stseenist teise, oli lihtsalt uskumatult lahe. Mul ei ole selle kohta õigeid sõnu, sest ei tunne filmitööstuse terme, aga kui olete filmi näinud, siis teate kindlasti, millest jutt käib.
Film tundus esimestel minutitel lihtsalt kummaline, aga ühtäkki läks jutustus hoogu ja seejärel oli film naljakas, seikluslik ja endiselt kummaline :) Film räägib hotellijuhist ja hotelli bell boy'st, kes satuvad erakordsete seikluste keskmesse. Filmitähti oli ka jalaga segada, koguaeg pidi mõtlema, et kus ma seda näitlejat varem näinud olen ...
Teine film oli The Secret Life of Walter Mitty. Jällegi visuaalset võimas, seekord loodusvaadete ja maastike tõttu.
See on film, mida ei tasu ehk vaadata pühapäeva õhtul, kui tead, et pead järgmisel hommikul end jälle tööle vedima :)
Räägib ajakirjas töötavast keskealisest mehest, kes oleks oma elus justkui pause-nuppu vajutanud. Ajakirjas toimuvad muutused - leht muutub online-portaaliks ning ilmub viimane number. Selle kaanepilt on aga kadunud ning Walter Mitty leiab end ühtäkki seda otsimas. Ja mitte päris tavalistest kohtadest.
Minu jaoks oli filmi mõte see, et pead elama, mitte unistama. Inspireeriv ja ilus film. Ja lõpuks kummitab kõrvus David Bowie "Ground control to Major Tom ..."
2 kommentaari:
Filme ma ei tea ga soovin sinule häid jõule.
Aitäh ja kaunist jõuluaega ka sulle!
Postita kommentaar