Aki käis nimelt suvilas ja tõi sealt hunniku puravikke kaasa. Eile sõime puravikukastet ja pastat, täna puravikuomletti :) Homseks jäi ka veel pisut seeni, ülejäänud panime sügavkülma.
Meie kolme sahtliga sügavkülm hakkab juba täis saama, eriti kuna pühapäeval korjasin naabrite juurest veel kausitäie arooniaid. Ma veel ei tea, mis ma nendega peale hakkan. Esialgu olen mannavahu ja õuna-arooniamoosi peale mõelnud. Sügavkülmas pidavat arooniate mõru maitse ära kaduma - kui see nii tõesti on, siis võiks ju neid marju ka lihtsalt jogurtisse või pudru peale visata.
Ise müttasin nädalavahetusel aias, üritasin sajuvabadest ilmadest viimast võtta. Istutasin maha raiutud kuuse asemele uue, pisikese kuusetaime. Kaevasin taime meie enda õuest üles - oli ehk selline poolemeetrine tups, aga juured olid siiski juba laiale levinud. Mõned läksid katki ka, nii et olengi siin pisut mures, kas kuusest ka asja saab. Kui mitte - siis mis halvasti, see uuesti.
Meil oli ka veel üks aiandi kinkekaart järel, mis muidugi on mõistlik enne talve tulekut ära kasutada. Hankisime midagi sellist, mida ehk oma raha eest poleks valinud (ja sellepärast kinkekaardid ongi toredad, võid endale lubada midagi "hingele" :)) - rippuvate okstega õunapuu 'Royal Beauty'. Pole söödav, vaid ilutaim. Tegin terrassi kõrvale esialgu pisikese istutuse, panin sinna selle kuningliku iluduse, krookusesibulaid ning peale viskasin kurekella seemneid.
Õunapuu näeb hetkel natuke räbal välja :D Mannetu lausa selle pildi peal. Järgmisel aastal mõtlesin peenart pisut laiemaks kaevata ja sinna näiteks mingisuguseid madalaid püsikuid istutada. Oeh, aiamõtteid ja -plaane on rohkem kui teha jõuaks! Soovinimekirjas on mul näiteks vaher, kastan, sirelid, pähklipõõsas, ebajasmiin, aedhortensia, pojengid ...
Peaks vist mõtlema nii, et aed on nagu jätkuv protsess, mis nagunii mitte kunagi valmis ei saa. Aga ma olen alles niiiii alguses! Ja suurt ja selget plaani ei ole, on vaid väiksed projektikesed ümberringi - ehk siis täpselt vastupidi kõikidele soovitustele sellest, kuidas aeda projekteerida.
Üks järjekordne pooleliolev värk on see:
Mäletate, kui suvel kaevasime terrassi alt maad ära? See on kõik seisnud hunnikutes maja taga kallakul. Nokitsesin sinna suvel kiviäärist ja nüüd paar nädalat tagasi jätkasime tööd. Kive meil ju jagub samuti.
Eesmärk on teha kallakust kivimüüri abil kaks tasandit. Alumisele tuleks teerada ning ülemisele lõkkepaik ja võib-olla mingi puukuuri moodi asi lõkkepuudele. See siin keskel proovib trepp olla:
Tasandatavat ala peab veel suurendama (mulda igatahes jagub) ning lõpuks katame selle kaitsekangaga ning peale tuleb punast karva väikseteraline kruus. Oh plaanid, plaanid :)
Millalgi peaks joonistusvihikuga aeda jalutama minema ning kõik uitmõtted üles joonistama - mida kuhu paigutada ning millest alustada. Siis oleks hea järgmisse kevadesse startida. Muidugi ma olen seda juba korra teinud, aga plaanid ju alati muutuvad töö käigus :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar