Nii see jälle läheb

Ja ongi jälle käes aeg, mil varajaste ärkamiste ja tihedate tööpäevade tõttu ei jaksa ega viitsi ennast õhtuti mobiliseerida. Aiatööd ja koristamine, need on nüüdsest nädalavahetuse teemad. Õhtuti on suurima aktiivsusega ettevõtmine lugemine. Olen viimaks saanud mahti kaks mitu korda pikendatud raamatut läbi lugeda: Mihkel Raua Musta pori näkku ja Manona Parise Minu Moskva.

Järgmiseks ootavad mind Kivirähu uusim teos, üks aiaraamat ning Neil Gaimani The ocean at the end of the lane. 

Eile võtsime siiski ühe kultuurilise visiidi ette - külastasime Tove Janssoni näitust kunstigalerii Ateneumis. Tove Jansson on kindlasti tuntud muumide autorina (nii kirjaniku kui ka illustraatorina), kuid tema kunstnikukarjäär ulatus sellest palju kaugemale. Mulle oli see üllatus, sest pole seni isegi eriline muumihuviline olnud ja kõige tipp on muidugi see, et vist alles Soome kolides jõudis mulle kohale kaks fakti: Tove ei ole mitte mehe nimi, nagu ma varem olin arvanud, ning kuigi see nimi on rootsipärane, oli Tove elu tihedalt Soomega seotud. Rootslasest ja soomerootslasest vanemate lapsena veetis ta suure osa oma elust Helsingis ning Porvoo lähistel. 

Minu endine arvamus, et muumiraamatud on kirjutanud rootsi mees, läks seega veidi nihu :)

Näitus oli huvitav ja mõtlemapanev. Maalid ja ühiskonnakriitilised illustratsioonid, varajased muumid, miniatüürstseenid muumidest - see kõik oli suurepärane. Avardas jälle silmaringi. 

Enne näitust käisime kõhtu täitmas Street Food Carnivalil. See tähendab seda, et kord nädalas kogunevad food truckid (mis see tõlkes oleks.. toidukioskiautod?) ühele linnaväljakule ja pakuvad head-paremat kiirtoitu. Meie valik langes eile pulled pork burgeri ja cheese burgeri kasuks, maitse oli kõvasti parem kui mõnes kiirtoiduketis! Lisaks pakuti fish&chipse, vietnami ja tiibeti stiilis toitu, belgia vahvleid jne. 

Selline kultuurielamus siis. Maakad saavad ka vahel jala linna tõstetud! Blogimist väärt värk :)