Millega kassid päeval tegelevad

Väike vahepala pildipostituse vormis.

Peemot ja Naukku lebotavad mitmes eri asendis :)

Uued saavutused aias

Tuleb jälle pisut aiatöödest ülestähendusi teha - siis hea hiljem vaadata, mis ja kuidas toimus. Mul on kasutuses ka aiamärkmik, kuhu aeg-ajalt üles kriban, mida sai maha pandud ja kuidas need kasvavad, aga blogisse saab lisaks pilte, nii et mõlemad täiendavad kenasti üksteist.

Elulõngadega oli mul väike mure - potis nad eriti jõudsalt ei kasvanud (polnud muidugi ka piisavalt suurt potti) ja pealegi talveks garaaži -> kevadel õue kolimine tundus vaevalisena. Eriti kuna Aki vihjas, et garaažis võiks ka autole ja tema tööriistadele ruumi olla :) Niisiis tegi ta ülejäänud terrassilaudadest suure kasti, mis leidis koha veranda kõrval.



Järgmise aasta osas on mul muidugi visioon, et elulõngad vohavad jõudsalt pajuvitsest torbikute peal :) Hetkel sai nad peale istutust alla lõigatud, nii et midagi erilist sealt ei paista. Kast on seest isoleeritud ning põhja tal ei ole. Lisaks kaevasin maasse ka veel pisut auku, et taimedel oleks piisavas sügavuses head mulda ja vihmavesi voolaks kenasti minema. Loodan, et elavad seal talve üle.

Pühapäeval võtsime ette istutustööd. Kaks tikrit ja üks mustsõstar leidsid koha aiamaa kõrval. Mõte on selline, et sinna rivvi mahub marjapõõsaid juurde :)

Pisikesed:


Kuigi vihma oli juba törts tulnud, oli maa ikka veel täiesti kuiv. Selline kivikõva savi, mille kallal on lõpmatult tore sentimeetrihaaval nokitseda!

Kaevamistööd ei lõppenud marjapõõsastega. Puukuuri/mängumaja kõrval on meil vana kinnikasvanud lillepeenar, mille korrastamist olen juba pikalt plaaninud. Kevadel tõuseb sealt krookuseid ja tulpe, augustis õitsevad liiliad.

Algsituatsioon oli selline:








Peenar tuli välja kaevata. Lillesibulad korjasin mulla seest kokku ja liiliaid üritasin hoida nii hästi kui võimalik. Vähemalt pool mullast läks väljavahetamisele - kõik see hein ja umbrohi muidugi ka. Päris lõpuni ei jaksanud kaevata, tuleb järgmisel vabal hetkel jätkata. Aga nüüd on vähemalt pisut parem seis:





Liiliad leidsid uue koha peenra paremas otsas, siirdasin neid natuke sinnapoole. Paar salveid ja heleeniumi istutasin sinna juurde, aga muidugi ruumi on veel - põhjus jälle aiandisse suunduda :)
Mõtlesin, et sellest saab sinistes ja kollastes (või oranžides) toonides peenar.

Sellised lood siis. Praegu ootan põnevusega, kui palju jõuame aias ära teha, enne kui sügis ning külmad ja vihmased ilmad peale tulevad. Täna suurte vihmasabinate vahepeal juba mõtlesin, et huvitav, kuidas meil küttepuudega lood on. Nuuks!

Nii see jälle läheb

Ja ongi jälle käes aeg, mil varajaste ärkamiste ja tihedate tööpäevade tõttu ei jaksa ega viitsi ennast õhtuti mobiliseerida. Aiatööd ja koristamine, need on nüüdsest nädalavahetuse teemad. Õhtuti on suurima aktiivsusega ettevõtmine lugemine. Olen viimaks saanud mahti kaks mitu korda pikendatud raamatut läbi lugeda: Mihkel Raua Musta pori näkku ja Manona Parise Minu Moskva.

Järgmiseks ootavad mind Kivirähu uusim teos, üks aiaraamat ning Neil Gaimani The ocean at the end of the lane. 

Eile võtsime siiski ühe kultuurilise visiidi ette - külastasime Tove Janssoni näitust kunstigalerii Ateneumis. Tove Jansson on kindlasti tuntud muumide autorina (nii kirjaniku kui ka illustraatorina), kuid tema kunstnikukarjäär ulatus sellest palju kaugemale. Mulle oli see üllatus, sest pole seni isegi eriline muumihuviline olnud ja kõige tipp on muidugi see, et vist alles Soome kolides jõudis mulle kohale kaks fakti: Tove ei ole mitte mehe nimi, nagu ma varem olin arvanud, ning kuigi see nimi on rootsipärane, oli Tove elu tihedalt Soomega seotud. Rootslasest ja soomerootslasest vanemate lapsena veetis ta suure osa oma elust Helsingis ning Porvoo lähistel. 

Minu endine arvamus, et muumiraamatud on kirjutanud rootsi mees, läks seega veidi nihu :)

Näitus oli huvitav ja mõtlemapanev. Maalid ja ühiskonnakriitilised illustratsioonid, varajased muumid, miniatüürstseenid muumidest - see kõik oli suurepärane. Avardas jälle silmaringi. 

Enne näitust käisime kõhtu täitmas Street Food Carnivalil. See tähendab seda, et kord nädalas kogunevad food truckid (mis see tõlkes oleks.. toidukioskiautod?) ühele linnaväljakule ja pakuvad head-paremat kiirtoitu. Meie valik langes eile pulled pork burgeri ja cheese burgeri kasuks, maitse oli kõvasti parem kui mõnes kiirtoiduketis! Lisaks pakuti fish&chipse, vietnami ja tiibeti stiilis toitu, belgia vahvleid jne. 

Selline kultuurielamus siis. Maakad saavad ka vahel jala linna tõstetud! Blogimist väärt värk :)

August - saagikorjamiskuu

Kuigi meie sügavkülm on üsna pisike, olen viimastel päevadel seda väikestviisi varudega täitnud. Eile käisime naabrite juures punaseid sõstraid korjamas - neil olevat neid üleliia. Korjasime kaks kausitäit, millest sai kenasti kolm karbikest sügavkülma. Hea talvel võtta ja näiteks plaadikooki teha.



Täna jätkasin korilust ja korjasin aiast karbitäie metsvaarikaid. Puhmaid on tohutult, aga marjad on üldiselt kas väiksed, üleküpsed või koguni toored. Mingi saagi vähemalt sain kätte ja ega ei tohigi kurta, kui kümne sammu kaugusel terrassist selline looduse pakutud võimalus avaneb. 

Kingituseks sain ka ühe suure karbi mustikaid, suurepärane! Tean, milline pusimine on korjamise ja puhastamisega, nii et suur tänu veelkord selle eest!

Proovisin esmakordselt ka piparmünti talveks korjata. Guugeldasin juhiseid ja leidsin kaks varianti - pista lehed niisama sügavkülma või siis kuivatada kimpudena. Proovisin mõlemat. Sidusin kolm pisikest oksakimpu päikesevarju alla kuivama, aga mida ma täna näen - minu piparmündid on piki maad laiali. Ma ei arvestanud vist sellega, et kuivamisel maht väheneb, nii et sõlm ei hoidnud neid enam kinni. Mis teha, vähemalt sai osa niisama kilekotiga külma pandud.

Siin nad veel ripuvad:



Ilmsest homsest hakkab suvikõrvitsat saama (no viimaks ometi!), tuleb piruka- ja lasanjeretseptid jälle välja otsida. Nämm!