Tavaline elu

Viimasest postitusest on poolteist nädalat möödas. Esialgu muidugi remontisime tublilt, siht silme ees. Uue parketi panemise mõtte unustasime kohe ära, sest esiteks poleks olnud ruumi parketipakke kuhugi tuppa tuua ja ajaliselt poleks ka seda mitte kuidagi jõudnud sooritada.

Kipsplaadid saime lakke, seinad kruntvärviga värvitud ja vannitoa peaaegu valmis. Dušiseina ei jõudnud kinnitada ja seetõttu jäi ka dušisegisti panemata. Sellest polnud siiski hullu - wc-pott ja kätepesemisvõimalus oli nüüd ka ülemisel korrusel olemas. Reedel sooritasime veel maailma suurima koristusoperatsiooni ning vedisime allkorruselt mööblit elutuppa. Ja teate, mul tuli ühel hetkel lausa selline tunne, et see maja võib millalgi isegi valmis saada. Ja muidugi eriti mõnus oli muidugi üle aasta aja jälle diivani peal istuda - no milline luksus!

Külaliste tarbeks tõime ka söögilaua ja kaks tugitooli üles, kuigi neile hetkel veel õiget kohta ei ole. Tugitoolid on töölt, meie vanast kontorist ja loomulikult on kaks kassi seal kohe koosolekut pidamas.





Tugitoolid paneme tulevikus allkorrusele kaminatuppa.

Diivan on vana, aga pealsed on uued. Jumal tänatud, et Ikea on vahetatavad pealsed välja mõelnud - meie eelmised olid täiesti pleekinud, kulunud ja muidugi ka kraabitud. Nüüd oleks nagu uus diivan!



Seda, mis diivani taga ehk tulevases söögitoas toimub - ärge pange tähele :)



Söögilaua paigutasime köögi ja elutoa vahele. Absoluutselt liiga kitsas koht, aga praegu ajas oma asja kenasti ära.



Peemot ei püsi paigal:



Esikust paar enne-ja-pärast pilti ka:

Enne:


Pärast:



Enne:



Pärast:


Viimasel pildil Peemot muidugi vedeleb enamvähem sama koha peal :)

Ja teate, mis veel on superluks? Diivanil istudes võin ma aknast imelist vaadet nautida - nii see peakski ju olema!



Viimane-hapupiimane on meie ülemise korruse wc. No jälle täielik rõõm, et see omadega varsti valmis on. Ma olen nüüd lihtsalt seisnud seal ja imetlenud. Ise ka ei usu, et see võib tõsi olla :)



Külaliste tulek ja üleüldse niiöelda "normaalse" elu elamine oli ikka uskumatu. Sõime-jõime, käisime rannas, mängisime lastega ning parandasime õhtuhämaruses maailma. Nüüd on üliraske ennast mobiliseerida. Ma olen lihtsalt lebanud vertikaalasendis diivanil, vaadanud internetist tv-sarju ja tukkunud vahepeal. Täna olen küll lausa pesumasina käima pannud, suur ponnistus ikkagi. Olgu siis see puhkuse viimane nädal selline poolvegeteerimine :)