Sõbrad tihased

Kui reedel olid lindude söögimajas esimesed harvad uudistajad, siis laupäeval läks juba päris tralliks kätte. Tihaste jõuk täitis aplalt kõhtusid.
Pühapäeva hommikul sain mahti kaameraga õue hiilida ja kuigi esialgu kadus suurem osa lindudest minu ilmumise peale ära, oli peale hetkelist vaikselt istumist põõsas jälle säutsumist ja lindude rabinat täis.

Liikidest on seni olnud peamiselt tihaseid näha, mõtlesin, et väike liigitutvustus ei teeks siinkohal paha :) Panen siia soome lugejatele mõeldes soomekeelsed nimed ka.

Sõber rasvatihane (talitiainen) on kindlasti kõigile tuttav:





Samasuguse kollase kõhuga, võib-olla mõõtudelt pisut väiksem on sinitihane (sinitiainen). Ära tuntav selgelt sinise pealae järgi. Minuarust on see õige armas linnuke, tal kulgeb ka vahva must triip üle silma.



Sellel isendil on sinine pealagi huvitavalt silmatriibuga "kokku kasvanud":



Tavaliselt on sinine mütsike ikkagi silmatriibust eraldi:



Pisut raskem on rasva- ja sinitihaste seast märgata musttihast (kuusitiainen), kes pisikese ja nobeda linnuna teeb kiireid sööste söögimajja ja paneb kähku minema. Mina ajan teda miskipärast tihti tavalise rasvatihasega segi, mis sest, et musttihane on päris selgelt väiksem ja sulestik pole kaugeltki nii kollane.





Neljas tihaseliik on põhjatihane (hömötiainen), mida on minuarust äärmiselt raske salutihasest (viitatiainen) eristada. Kuna Soomes salutihast kohtab harva, siis suure tõenäosusega on ka meie söögimaja külaliste näol tegemist ikkagi põhjatihastega.

Musta pealaega hele pallike, päris lihtne varemesitletud tihastest eristada:



Õngitseb siin peadpidi söögimajast seemneid:



Kätte sain!



Sellised linnukesed siis seekord. Ma jään huviga ootama, kes meie toidulauda veel talve jooksul külastavad.

Winter is coming

Gaah. Eelmisel nädalavahetusel Stockholmis nauditud puhkuse ja rahu tõime endaga kaasa. Ehk siis pole terve nädal mitte muhvigi kasulikku teinud. See tähendab mina ei ole, Aki ikka ühel õhtul vahetas virgalt talverehvid alla (väga ettenägelikult muidugi) ja täna koristas garaaži. Millegipärast auto pole sinna ammu enam sisse mahtunud. Muidugi oma rolli selles võivad mängida suverehvid, ventilatsioonikanalid, isolatsioonivillad ja teised kuussada asja, mis garaažis ruumi nõuavad. Rääkimata minu talvituvatest pelargooniatest. Need lillepotid sobivad garaaži miljööga kenasti kokku.

Mul oli reedel lausa vaba päev, plaanisin, et vähemalt siis ajan jalad alla ja teen midagi mõistlikku, näiteks hakkan elutoa seinu värvimiseks ette valmistama. Aga ei jõudnud midagi, terve päeva sõitsin autoga ringi: viisin veeproovid ära, käisin apteegis kassidele ussirohtu toomas, uurisin kangapoest köögikardinate hinda (muide uskumatult palju maksavad voldikkardinad ja rulood, pidin pikali kukkuma) ning üritasin endale riideid ja kingi leida (ei leidnud..).

Kuna talv on jõudsalt saabumas, siis meie kassid muutuvad üha soojalembesemaks. Laku istub leivaahju peal ja Naukku litsub end põrandal ahju vastu. Peemot nii väga soojast lugu ei pea, aga paar korda olen ka teda ahju peal maailma uurimas näinud.

Korrusmaja (pildistatud telefoniga, vabandage kehva kvaliteeti):


Laku passib (ja pahteldatud sein ootab remontijaid :)):


Panime muidugi lindudele ka esimest külmade ilmade puhul rootsi laua välja: kahes kohas on seemne- ja pähklisegu ning lisaks veel rasva. Milline sekeldamine läks kirsipõõsas lahti! Rasva- ja sinitihased olid hommikust õhtuni kohal ja nokkisid paremaid palu.

Naukku märkas ka mingil hetkel linnukesi:





Muide jälgige viimastel piltidel olevaid kardinaid, kas pole mitte minu stiil? :D Eks need tuleb ka millalgi välja vahetada, aga praegu las olla.

Kassidest rääkides, leidsin Peemotilt eile küljelt pehme mügariku. Kahe nädala pärast oleks tal nagunii vaktsineerimine olnud, aga läksime siiski täna igaks juhuks kassi arstile näitama. Arsti sõnul on tõenäoliselt tegemist rasvamügarikuga ja sellega midagi ette ei võetagi. Täpsemalt saab teada kui arst täna võetud proove uurib. Ja siis arst küsis, et kas Peemot on alati nii kõhn olnud. No ma olen nagu vaadanud, et silitades on kondid tunda ja et ta nagu on pisut saledam kui varem, aga pole üldse aru saanud, et ta kuidagi erakordselt kõhn oleks. Müttab muudkui treppe pidi üles ja alla, ma kuidagi mõtlesin, et selle tõttu on tal õlanukid endisest suuremad. Häbilugu küll, Laku sööb ju kõigi teiste toidud ära ja rasvub täiega, ja Peemot kõhnub. Mul oli väga piinlik seal arsti juures. Olime nagunii paar päeva tagasi Peemotile toidu allkorrusele pannud, peamiselt seetõttu, et Laku on megamassiivne ja peab söömisega piiri pidama. Nüüd paistab, et ka Peemotile on isiklikust toidukohast kasu. Ostsime talle kohe oma krõbuskeid, mitte sellist light-versiooni, mida seni oleme Laku ületu mugimise tõttu kõigile söötnud.
Kuu aja pärast lubasime Peemotit uuesti kaaluda ja selleks ajaks talle rasvavoodrit varuda. Loodan, et ta pole väga nälga kannatanud. Ta pole ju ka väga innukas sööja, natuke mugib ja siis läheb jälle ümbruskonda uurima. Kevadel tuleb kümme aastat täis, loodetavasti on veel teised samapalju ees.

Puhkehetk Stockholmis

Ma olen täiesti hämmingus. Lugesin Lahden takana -blogist, et tema blogi on Tuglase seltsi soomekeelses väljaandes esile tõstetud. Artiklis pealkirjaga "Eesti ja Soome elu blogides". Ja nüüd kui Lahden takana blogi kirjutaja S. on artikli ära skaneerinud, siis avastasin, et ka minu kirjutised on seal ära märgitud. Jeerum! Ise siin vaikselt endale ja sõpradele kirjutan ja niimoodi kohe suurepäraste blogide kõrvale tõstetud. Ja kohe hakkas ka häbi, et pole tükk aega midagi kirja saanud.

Aga ma tõesti ei tea, kuhu need päevad kaovad. Oma osa neelab muidugi remont, ent selle osas pole ma terve nädala sõrmegi tõstnud. Kohaliku rahvaülikooli aianduskursused sisustavad samuti mu õhtuid. Olen end kahele kursusele kirja pannud, aia projekteerimine ja lillepeenra kavandamine. Olen kuulnud, et hea planeerimine on pool projekti valmimisest (millegipärast kõlab see nagu inseneri suust :)) ja ootangi nüüd, et kevadel oleks lihtne aiatöödega alustada.

Midagi tavapärasest rutiinist erinevat on ka toimunud - reedel peale tööd lendasime Stockholmi, üle pika-pika aja sealsetele sõpradele külla. Ma nii nautisin seda, et meid sõidutati ringi, toodi söök nina ette ja lõbustati jutuajamiste ja lauamängudega. Täielik all inclusive ja suur konstrast meie graafikute ja deadline'idega varustatud päevadega võrreldes. Eriti mõnus oli see, et sain ilma süütundeta vaba aega veeta - ei pidanud kogu aeg mõtlema, et praegu peaks ventilatsioonitorusid isoleerima või midagi taolist. Reis oli ilus ja hingele, käisime tehnikamuuseumis ja etnograafiamuuseumis, parandasime maailma veiniklaasi ja šokolaadi toel ning täna enne ärasõitu imetlesime Stockholmi vaadet Globeni katuselt. Ma ei tea, mis imelisi puid rootslased on osanud istutada, aga nii kauneid sügisvärve ma pole kunagi näinud. Terve linn oli täis puude kollaseid, punaseid ja oranže toone, see oli imeilus.
Kõige tipuks ostsin lennujaama raamatukioskist kaks raamatut (paha Maris, endal on eelmised viis veel lugemata..) ja mõnuga lennukis avasin neist teise ja süvenesin lugemisse. Ma ei tea, millal ma viimati midagi blogidest või ajaleheartiklitest pikemat olen lugenud, nii et see oli väga teretulnud hetk.

Selle emotsiooniga on sobilik uuele nädalale vastu astuda. Head pühapäeva õhtut kõigile!

Esimesed muffinsid tehtud!

Jee, esimesed muffinsid uues ahjus küpsetatud ja juba ka teised jahtuvad laual. Mõnus! Toiduained ja nõud on kõik ilusti omal kohal kappides, viis pappkasti sai allkorruselt välja kraamitud ja lahti pakitud. Peaaegu nagu inimese elu lausa!

Muidugi külmkapp on veel magamistoas, selle peaks veel täna omale kohale siirdama. Ühed töötasemed on õlitatud ja kuivavad, varsti saab ka kohvimasina ja muud jubinad kööki siirdada. Teine töötase ootab veel õlikihti ning pooltel kappidest pole veel käepidemeid küljes. Valgustus on ka veel puudulik. Aga nii ahju kui ka pliiti saab kasutada ja kõige rõõmsam olen ma endiselt nõudepesumasina üle :)

Eilse ja tänase päeva vehkisime jälle pööningul tööd tehes, vana sõber ventilatsioon ootas seal. Nüüd tõmbasime viimaseid kanaleid ja sellistesse kohtadesse, kus juba normaalselt ruumi oli, nii et töö sujus enam-vähem reipalt. Mõned töötunnid peab seal veel veetma, kahjuks ilm läheb juba üsna külmaks, aga vast saab hakkama. Eile olid meil ka jälle abilised külas, kärutasid õues mulda nagu niuhti, täiesti suurepärane. See töö sai ka juba peaaegu valmis, suur tänu teile!

Natuke pooleli veel, ja hunnik remondikraami ka pildi peal, aga no midagi on näha:



Kappide värv on päriselt natuke erksam kui hetkel pildilt näha võib, kappidel on nimelt veel kiled peal.

Muffinite ootel

Uskumatu küll, aga nüüd on köögis lausa ühed töötasemed, kraanikauss, kraan ja nõudepesumasin paigaldatud. Lõpuks ometi ei pea enam vannitoas käsitsi nõusid pesema.

Eelmine nädal läks meil remondi osas peaaegu hukka, mul oli iga-aastane tööalane seminar Rootsis ja Akil tiimiga reis Berliini. Ja üksinda paraku ei tõsta töötasemeid või ahju paigale. Ma nädalavahetusel natuke üritasin siin muidugi pisut nokitseda, paar tunnikest kärutasin õues mulda ja tibake värvisin veel köögis viimaseid nurki. Aga nüüd paistab, et jõuame lausa sel nädalal köögiga peaaegu valmis. Veel on ahi, pliit ja üks megasuur töötase vaja paigaldada.
Ja see tähendab seda, et nädalavahetusel võib jälle poolelijäänud ventilatsiooni kallale asuda! Võeh, hirmus töö on see pööningul müttamine, aga õnneks ei ole seda enam palju järel.

Ja olen oodanud, et saan oma muffinsivormid välja kraamida ja üle pika aja midagi küpsetada. Rääkimata normaalsest söögist!

Kütmismõtisklused

Maja sisetemperatuur elab oma elu. Huvitav on jälgida selle vaheldumist, sest mul ei ole mingisuguseid varasemaid kogemusi soojust salvestava ahjuga ja temperatuuride kõikumine on täiesti oma maailm. Kütsime näiteks reedel ahju ja terve laupäeva oli sooja umbes 22 kraadi ja pühapäeval vist 21. Igatahes tegin pühapäeval millalgi lausa akna lahti, sest remonti oli võimatu sellises kuumuses teha. Ilmad olid muidugi ka suhteliselt soojad, kuid nüüd ööl vastu esmaspäeva langes välistemperatuur paari soojakraadini ja täna töölt tulles oli elutoas ainult 19,4 kraadi. Brr, suhteliselt jahe.
Nüüd ma terve õhtu kütsin jälle, hetkel on vist kraadi võrra tõusnud ja tõenäoliselt hommikuks on jälle kuskil 22 kraadi kandis.
Seda ma ei tea, mis siis saab, kui õues päriselt külmaks läheb. Elektriküte muidugi sisse lülitada, selge see, aga kui palju see ahi suudab elektrile lisaks soojendada ja toasooja hoida? Põnev on noh :)

Remonti on ka tehtud vahepeal. Kuidas siis muidu. Aga no ei ole ikka valmis midagi ja see nädal läheb remondi osas nagunii hukka. Mul on rahvaülikooli aianduskursused ja Stockholmi seminar ja Akil Berliini reis töökaaslastega. Ja hetkel on köögi osas ootamas just sellised kahe inimese panust nõudvad tööd, nii et need lükkuvad aga edasi. Laupäeval tegime ka pattu ja käisime sõpradel külas, pärast olid kõhud nii täis, et ei jaksanud muud teha kui magama veereda. Aga võib-olla siis järgmisel nädalal on köök valmis?