Asjade vähendamine jätkub

Jätkasin täna eelmise nädalavahetuse koristusaktsiooni, seekord tutvusin lähemalt voodiriide- ja rätikukapiga. Meil on ikka uskumatult palju rätikuid... Suur osa on kingiks saadud, nii töölt kui ka sugulastelt-tuttavatelt. Ma isegi ei mäleta, et ma ise kordagi saunalinu oleks ostnud. Päris vanad ja kulunud variandid said ära visatud, aga hunnikute viisi jäi rätikuid ikkagi alles. No vähemalt jagub neid siis igaks tarbeks: trennirätikuks, külalistele, kassidele kandmisboksidesse jne jne.

Natuke kiikasin ka riidekappi, täpsemalt uurisin kapi allosas olevaid kingakarpe. Mul on komme säilitada kingi karpides, mis on muidugi suhteliselt mõttetu, sest ma kunagi ei mäleta, mis karpidest leiduda võiks. Aga karbid saab ilusti teineteise peale laduda - hea säilitamisviis minuarust ja pealegi on need niimoodi kasside eest peidus. Mitte et nad mingid kingasööjad oleks, aga vahel kondavad omaette riidekapis, ja mine tea kuhu oma küüned tahtlikult või kogemata sisse lükkavad. Jõudsin lausa niikaugele, et tõstsin ühed saapad ja ühed kingad UFFi kotti. Kumbagi paari pole ma aastaid kasutanud, nii et põhjust neid kriitilise pilguga vaadata muidugi oli. Niimoodi tasapisi ma üritan kraami vähendada, parem vähe kui mitte üldse!

Trenni suhtes läks nädal keskmisest kehvemalt, jõudsin ainult kaks korda välja pulssi tõstma. Neljapäeval oli tööüritus, mis graafiku segamini lõi. Reedelgi olin selle tõttu veel niivõrd väsinud, et jäin diivanile magama. Aga eks siis uuel nädalal jälle uue hooga, peamine on ikkagi pikas perspektiivis mingit regulaarsust säilitada. Muide nüüd olen juba talvesaapad nurka visanud ja jooksutossudega õue läinud, väga äge on ja jalg tõuseb palju kergemini!

Järgmisel nädalavahetusel müttan maastikufotograafia kursusel, panin end millalgi sellele mingis meeltesegaduses kirja ja nüüd ongi kursus varsti käes. Reedest pühapäevani tangime nii teooriat kui praktikat, nii et osaliselt ma ootan seda ikkagi põnevusega. Horror on see, et osalejad peavad kursuse pidajale kaks fotot saatma - ühe õnnestunud kaadri ja teise sellise, kus valgus või situatsioon oli võrratu, aga pildile seda miskipärast ei saanud. Nüüd põen siin, et minu omast arust hea foto on kindlasti mingi täielik jura :D Aga ega enne arengut ei toimu, kui konstruktiivset kriitikat vastu ei võta. Panen pildid siia ka üles, ja võite muidugi nende kohta sõna võtta.

Koristamisest ja asjadest

Hakkasin täna juba vaikselt kolimist ette valmistama, ehk siis koristasin tibakese kappe. Lõpuks ometi viskasin ära oma ülikoolikonspektid. Ma ei tea tõesti, miks ma veel viis aastat tagasi olen neid säilitada tahtnud, ju siis tundusid olulistena.

Kuigi ma ei ole omaarust eriti mõttetut kräppi kogunud, siis ikkagi on kappides vanu riideid ja teab mis asju, mis kenasti võib second-handi või vahel ka lausa otse prügikasti viia. Kustkohast seda kraami muudkui tuleb? Osa vanu või kulunud riideid olen alles hoidnud selle mõttega, et neist saavad head remondi-, aiatöö või suvilariided. No aga kui kogu kapp on täis remondiriideid, mida ma ikkagi pole viimaste aastate jooksul kordagi kasutanud, siis võiks ju neist juba loobuda?

Suuremad riidekapid ootavad mind veel ees, eks seal on tegemist järgmisteks nädalavahetusteks.

Kevadekuulutajad

See, kes ütles, et kevadekuulutaja on kuldnokk, eksis minuarust. Sipelgad oleks olnud õigem variant. Fakt on nimelt see, et kui ilm pisut soojemaks läheb, siis on nad platsis. Esmalt näed üht-kaht üksikut rändajat ja järgmisel päeval on jälle reibas rodu neid kuskil köögis askeldamas. Passivad lauale jäetud mahlaklaasis tundlad püsti. Võeh ma ütlen, ma ei seedi seda, et pean oma kööki mingite mutukatega jagama. Järgmiseks nad kindlasti avastavad kasside toidukausid ja siis lõpeb miisudel märja toidu hooaeg. Tuleb ainult krõbinate peale üle minna.
Ei tea, mis mutukad ja loomad üldse uues kohas ees ootavad..?

Nädal otsa olen üritanud uue elukoha ülemise korruse pinnamaterjale välja mõelda. Minu maja ehitaval töökaaslasel oli selles suhtes õigus, et sisustusplaanid tuleb juba enne kolimist välja mõelda, sest pärast remondi keskel pole aega poodides parkette ja kahhelplaate vahtida. Täna müttasime pool päeva igasugu ehituspoodides ringi ja nüüd on ajud suhteliselt pehmed sellest värvide ja materjalide lõputust valikust. Elutoa põrand ja seinad hakkavad mul peas vaikselt ilmet võtma, aga vannitoa osas on täielik null hetkel. Õnneks veel aega on, aga see teadagi läheb kiirelt..

Sula ja päikeseloojang Porkkalas

Nüüd siis lõpuks selle Porkkala retke juurde. Nädal tagasi müttasime väga ilusa ilmaga räätsaretkel ranna ääres. Jää hakkas vaikselt liikuma ja ma arvan, et selleks nädalaks ongi vesi juba vaba ja rändlinnud kohal. Rihtisime tiba enne päikeseloojangut kohale, et saaksime kauni valgusega võtteid. Ja selles suhtes läks päris hästi - ilus oli!









Teises suunas vaadates nägime päikeseloojangu käes punaseks värvunud puid ja kirgast kuud taevas:

Jeerum meil on oma maja nüüd vist

Müüjad võtsid meie pakkumise vastu, nii et meil on nüüd vist maja. Või no mitte veel ja mitte kohe, aga suve hakul. Kui kõik planeedid õigesti joonduvad ja tehniline kontroll majast mingit meeletut viga ei leia.

Andke siis teada, millal teile sobib remonditalgutele tulla. Kui kohe aega ei leidu, siis kindlasti järgmise paari aasta jooksul on seal üht-teist tegemist ;) Ma ootan, et mul homme on meiliboksis kohe paarkümmend soovikirja :D

Aga jah, verd, higi ja pisaraid tuleb seal ilmselt valada, sest kõik need ruutmeetrid ootavad remonti.

P.S. me kolime MAALE. Või mis te arvate sellest vaatest, mis aknast avaneb?:

Lund on palju ehk Mis meie õunapuudega juhtus

Istun mina elutoa suure laua ääres ja silmanurgast näen, et miskit nagu liiguks õues. Pisilinnud ju ikka lendavad ringi. Tõstsin pilgu, et täpsemalt vaadata ja näe, jänes va pikk-kõrv! Tuli rahulikult meie õuele õunapuid näksima.

Kutsusin Aki ka vaatama ja nii me teda vahtisime. Aega jänesel oli küll, krõbistas rahus maiuspalu, nii et võtsin fotoka ja tegin esialgu läbi akna paar pilti.



Paistis, et pildistamine teda ei häiri, nii et astusin veel kuuri ja tegin paar pilti veel. Vaat nii siis. Lund on niivõrd palju, umbes meeter ma pakun, nii et jänes ulatab ilusti meie puude latvu närima. Naabri põõsaid näkitses ka.









Kevadel siis võtame õunapuud maha ja uued elanikud võivad sinna ise istutada, mida soovivad. Vähemalt metsaelanikel on kõht täis!

Teine trenninädal ja muud jahumised

Kõigepealt jälle nädala trenniülevaade. Nädala algul hakkas vaikselt tunduma, et jälle läheb trennivärk rappa. Esmaspäeval oli vist tööl kiire ja olin tiba pikemalt ja teisipäeval hull lumesadu ja ei saanudki välja sumpama mindud. Kolmapäeva osas oli siis selge plaan - peale tööd käbe riiete vahetus ja õue! Olime mõlemad sel päeval juba enne nelja kodus, meil oli olnud töö juures Sanoma trükikoja külastus, kust otse koju tulin. Mul oleks sealt pilte ka, aga ei tohi neid avaldada kahjuks.

Aga trenni juurde tagasi - kolmapäeval sai seega tehtud pooletunnine müttamine. Teise samasuguse võtsime ette reedel. Eile oli jällegi räätsamatka kord, laadisime räätsad, kepid ja kaamerad autosse ja suundusime tuttavasse Porkkalasse mereäärset vaadet nautima. Eriliselt mõnus oli see, et seekord lumi juba kandis. Nii hea oli räätsadega reibast kõndi teha, kui iga teisel sammul polnud enam vajadust end lumest üles ponnistada. Pulsi suhtes oli räätsatrenn natuke nõrk, sest ühtlast edasi rühtimist palju polnud. Vahepeal ikka seisime ja võtsime pilte ja siis teisalt jälle pressisime end mäkke üles, mis pulsi jällegi kõrgeks tõstis. Aga ma arvan, et kokkuvõttes ikkagi hea paari-kolmetunnine aktiivne liikumine.

Pilte tuleb sellest muidugi ka - kus ta pääseb, aga teen neist eraldi postituse.

Majaotsingud on ka veel pooleli. Meil oli kaks põnevat kohta, millele silm peale jäi, aga neist teine müüdi nii kiirelt maha, et ei jõudnud vaatamagi minna. Teist käisime kolmapäeval uurimas ja seal oleks küll potentsiaali palju. Pluss on asukoht, selline põllumaastik ja väikse tupiktee ääres, ent teisalt lähedal kiirteele. Samuti meeletu pindala - nii majas kui krundil. Miinus on aga see, et remonti oleks PALJU. Kõik pinnad ja lisaks köök ja vannituba. Samas maja oleks suhteliselt uus, nii et lähiaastail ei peaks ilmselt mingite vananemisest tulenevate ehitustehniliste probleemidega veel pead vaevama. Ja noh hind muidugi ka on väike miinus, see on meie eelarve ülemises otsas. Ja remondikulud veel sinna peale. Hmm. Samas usun, et kui majanduses mingisugust meeletut kriisi ei tule, siis viie või kümne aasta pärast on kogu krempli hind jälle tõusnud, nii et poleks ka nö investeeringuna paha mõte. Vot aga praegu mõtleme selle üle. Võib-olla tuleval nädalal teeme pakkumise. Käime paari kohta veel enne kiikamas.

Eile õhtul vahtisin veel ETV online streamist Eesti Laulu. Hoidsin küll kõvasti Lennale pöialt, see oli ainus lugu, mis mulle neist meeldis. Hoolimata sellest, et vahepeal kõlas laulus täielik Marju Läniku deja vu! Mingi noot või toon oli täpselt selline, et Läniku hääl tuli meelde :)

Soomes valiti eurolauluks Pernilla Karlssoni rootsikeelne lugu, päris ilus minuarust: