laupäev, 11. detsember 2010

Tenerife: lääneosa ja Puerto botaanikaaed

Siit tuleb Tenerife reisi viimane ports pilte ja reisikirjeldust.

Autorendi viimasel päeval võtsime ette saare lääneosa ja meil oli õigupoolest päris palju plaane ja ootusi selle suhtes. Ilmselt reegel on muidugi see, et kui ootused on suured, siis ebaõnn tuleb vägagi kindlalt. Varahommikul sõitsime Puertost välja ja kohe lähedal asus Icod de Los Vinosi küla (või linn, kes teab..), kus asuvat Tenerife kuulsaim draakonipuu. Räägitakse, et lausa tuhandeaastane, kuigi tõendeid nii pika ea kohta siiski pole. Ma olin kuskilt lugenud, et puu on suhteliselt mõttetu turistilõks, aga mõtlesime siiski asja üle uurida. Tiirutasime Icodi käänulistel ja kitsastel tänavatel parkimiskohta otsides. Millegipärast me väga täpselt aru ei saanud, et kus need parkimiskohad on, kuigi terve draakonipuu pargi ümbruskond oli parkimiskohtade viitasid täis. Kõige tipuks sõitsime veel kogemata parkimismajast mööda ja sel hetkel sai sellest linnast siiber - sest piki ühesuunalisi tänavaid ei jaksanud enam sinna tagasi navigeerida. Mõtlesime, et eks muid põnevamaid paiku on veel ees ootamas.

Sõitsime Buenavistani ja üritasime sealt edasi Teno majakani jõuda. Majakast oli muide ka pilt meie teekaardil ja see seal esile tõstetud huvitava vaatamisväärsusena. Aga seda va kaarditegijad ei olnud kirjutanud, et majakani piki teed ei pääse. Rikkusime rendiautot Buenavista auklikel tänavail ja jõudsime banaaniistanduste vahele - teele, mis oleks pidanud Teno neemeni viima. Aga keelumärk tuli ette - edasi sõitmine keelatud eriti halbade teeolude tõttu. Põhjuseks varingud või midagi.

Mis siis ikka, U-turn ja tagasi august teise sõudes. Buenavistast lõuna poole sõites hakkas tee järsult tõusma. Maastikud olid võimsad ja ilusad! Sõit võttis omajagu aega ja Škoda oli paaril korral tõusudega päris hädas, aga lõpuks jõudsime Masca külani. Mascast viib teerada alla mereni, matk võtab aega vist kolme tunni kandis. Rannikul on ootamas kiirpaadid, mis väsinud matkajad Los Gigantesi külasse viivad. Meil oli reisi algul plaan see retk läbi teha, aga kuidagi kujunes nii, et me ei jõudnud välja selgitada seda, kuidas rannikul laevale saab (kas kohti on piisavalt) ning kuidas Gigantesist tagasi Mascasse oma auto juurde saada. Kohapeal avastasime muidugi, et inimesed olid seda taksode abil teinud - duhh, lihtne lahendus eks, eriti kuna taksod Tenerifel olid soodsad.

Mäed kauguses. Sellised mäestikupildid paistavad kohati hägused ja nii see ka kohapeal tõepoolest oli - udu või sumu kattis kaugemale vaadates maastikke.




Künkast pole varsti midagi järel - seda on kaevandatud nii ühest kui teisest küljest.




Läheneme Mascale ja oleme väga-väga kõrgel, vähemalt nii see tundus.




Meie plaan oli jätkata veel lõuna suunas ja Adeje lähedal asuvasse Barranco del Infiernosse (Põrgukuristik) matkama minna. Mööda kuristiku ääri kulgeb teerada Tenerife ainsa püsivalt jooksva veega koseni ning tagasi. Aga jälle ebaõnn seiras - vaatamisväärsus oli suletud varisemisohu tõttu. Johhaidii, ega muud kui matkakingad jälle jalast ära ja tagasi autosse. Peale seda sõitsime otsejoones tagasi Puertosse ja veetsime ülejäänud päeva rannal jalutades ning sisalikke ja krabisid pildistades.







Krabid on tegelikult päris jubedad.








Punasemat sorti krabi. Ei ole keedetud, vaid äsja koorikut vahetanud.




Vaade linnale ranna poolt.


Järgmisel päeval viskasime auto tagasi Avisesse ja jalutasime edasi botaanikaaeda. See oli kuidagi nii nostalgiline koht, pileteid müüs vana mees, kes keeli ei rääkinud. Pilet maksis ka mingid hädised paar eurot, ehk siis märkimisväärselt vähem kui ükski varasematest vaatamisväärsustest saarel. Botaanikaaed oli seda raha tõesti väärt ja rohkemgi veel!

Sissepääsu lähedal oli niiske ja hämar, taimed katsid suure osa taevast ja päikesevalgusest. Aia tagaosas oli suur tiik, kus elutsesid kilpkonnad. Pargis oli kuulda ka papagoi häält ning paari suhteliselt suurt rohelist lindu me ka nägime. Taimi oli aias igasuguseid, suurtest puudest õitsevate lillede ja kaktusteni.

Teel botaanikaaeda, vaade Martinezi rannale.




Botaanikaaias. Äärmiselt huvitav puu. Okstest alla kasvanud väädid on juurdunud ja näevad välja nagu tugijalad.






See roosa tups, mis nii eelmiselt kui ka järgmisel pildilt leidub, näeb pungana välja selline.






Tiik botaanikaaia tagaosas.


Tiigis elutsesid kilpkonnad. Esiteks me vaatasime, et mingid maod ujuvad tiigis ringi, ainult peanupp oli näha.


Kivi vallutamine




Tiigi varjulisemas osas olid imeilusad vesiroosid.




Suur ja kõrge puu oli täis oranživärvilisi õisi.


Õite seas lendasid ringi väiksed linnud, minuarust ehk rohevindid ja sõid miskit.




















Nii see reis lõpule sõudis - ja posu värvikirevaid pilte jäi mälestuseks :)

5 kommentaari:

Tiina Linkama ütles ...

Kiitos jälleen kuvista!

Tämä kuvasarjasi (aiempien ohella) todistaa, että kun on silmää nähdä, muuttuu pienikin suureksi ja elämykselliseksi.

Tarja ütles ...

Vahvad ja ilusad pildid!
Vahel ongi nii, et mõni "odavam" koht on palju rohkem vaatamist väärt kui ülereklaamitud ja kallis :)

Maris ütles ...

Aitäh teile kommentaaride eest! Mulle tundub, et pildistamine ja läbi kaamerasilma vaatamine on mind õpetanud nägema palju rohkemat kui varem oleks üldse osanud oodata.

Tiina Linkama ütles ...

Se on kaksiteräinen miekka.

Kameran kautta näet enemmän - ja elät vähemmän.

Katsoin juuri Wim Wndersin dokumetaarisen ja jossain määrin omaelämäkerrallisen elokuvan Tokyo-ga. Alkupuheessa WW toteaa, että hän ei muista Tokyosta mitään, hänellä on vain kuvat, joita hän kuvasi.

Tarja ütles ...

Ja vahel leiab piltidelt kõikke huvitavat, mida pildistamise hetkel ei pruugi tähele panna.