Õnneks mul on olnud ka asendustegevus - piltide sorteerimine. Käisime eile botaanikaaias, või täpsemalt selle Kaisaniemis asuvas filiaalis. See oli hea otsus, mis sest, et mul jäi hommikul piima puudumise tõttu kohvi joomata ja uimerdasin ringi nagu oleksin keset ööd ärganud. Uskumatu, milline koht! Esmalt saime erineva temperatuuri ja niiskusastmega kasvuhoonetes vaadelda nii troopika-, kõrbe- kui ka muude tsoonide taimi. Mitte et ma nüüd nii taimehuviline oleks, aga kaktuste teravad okkad, palmide korrapärased lehed ning mitmed rohelise värvi erinevad toonid andsid kaamerasilmale palju tegevust.
Väljast leidus veelgi enam inspiratsiooni. Värvikirevad lilled õitsesid üksteise võidu ja ma üritasin ahnelt seda kõike kaamera abil talletada. Mulle tundub, et sain sealt pildistamiseks uusi ideid ja vaatenurki ja jäin osade tulemustega lausa rahule. Nn. harrastuspildistajana on minuarust keeruline areneda. Teed neid samu klõpse, üritad valgustingimustega sina peale saada, püüad leida aega ja sobivaid kohti pildistamiseks - aga puudu jäävad progressi jaoks olulised asjad. Asjatundja tagasiside näiteks. Endale väljakutsete esitamine ja endast parima andmine. Pühendumine teisisõnu. Teed oma mingid klõpsud ära, võib-olla keskmisest digifotokast natuke parema kaameraga, ja loodad pärast pilte üle vaadates, et neist mõni ka välja oleks tulnud. Seepärast ongi nii eriline, et mõni pildistamisobjekt paneb sind pildistades mõtlema, käsib sul vaatenurka muuta või üllatab uue värvi või tekstuuriga. Ja lilled on muidu ka pildistajale armulised - nad näevad iseenesest juba nii ilusad välja, et tihti piisab heaks võtteks vaid fotoka nupule vajutamisest.
Selline näeb välja botaanikaaed ja selle ehitised; lillede ja taimedeni jõuan järgmistes postitustes (nüüd kui olen oma jutuga lati nii kõrgele ajanud, siis pilte ei näitagi :))
Vaade botaanikaaia eest Kaisaniemi lahele
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar