Hommikul ärgates oli aga positiivne üllatus - tuul oli vaibunud ja päike roomas pilvepiirile. Innukalt kimasime jahisadamasse Futurismo kontorisse. Seal muide komistasin eestlase otsa - üks Futurismo töötajatest, kes parasjagu inimesi safarile registreeris, rääkis kahtlaselt tuttava aktsendiga inglise keelt. Kui meie kord kätte jõudis, küsisin ettevaatlikult in English, et kui küsida tohib, siis kust ta pärit on. Mu kõrvad ei olnud mind petnud, neiu tõepoolest oli Eestist ja lausa viis aastat Assooridel elanud. Tore on kaasmaalasi kohata kuskil suvalises maailma kolkas :)
Safaril saime selga vihmakeebi (mida esialgu kuumutavas päikeses ei uskunud vajavat, aga paadis pritsiv merevesi sai meid teisele arvamusele) ning päästevesti. Järgmiseks leidsime endale koha suures mootorpaadis ning reis läks lahti. Saladus vaalade leidmiseks peitub selles, et rannikul on kahes kohad vaatlejad kiikritega, kes edastavad raadio teel infot paatidele. Kuna vaatlejate palkamine on kallis, siis mõned firmad kuulavad raadiot pealt ning kimavad siis parasiitidena vaatluskohale.
Hoog on sees
Esialgu me midagi ei näinud :) Tund aega kihutasime mööda saare rannikut itta, lausa saare idatipuni. Üks turist meie paadis oli pisut õnnetu, tal läks peale esimest poolt tundi süda pahaks ning hommikusöök läks kaladele. Kogu reisi kestvuseks oli kolm tundi, aga ta pidas selle suhteliselt hästi vastu - peatudes esialgu ropsis pisut üle paadiääre ning siis kaevas taskust fotoka ja klõpsis reipalt pilte.
See selleks. Peagi tuli teade, et vaalad on meile lähedal - kimasime kohe sinnapoole. Piirkonnas olid kašelotid, kes püsivad vee peal 10-15min ning sukeldudes jäävad vee alla 45 minutiks. Aeg oli seega kallis. Ühtäkki hüüdis meie paadi vaatleja, kus suunas vaala võib näha ning kõik hakkasid silmi kissitades veepinda uurima. Nägime vaalu tõesti, ent nad olid suhteliselt kaugel. Palja silmaga oli näha aeg-ajalt valget vahutavat vett, kui nad veepinnal käisid ning natuke halli selga. Fotokas zoomis lähemale kui silm, ent kõikuvas paadis kaugel asuvat liikuvat objekti fokuseerida on tõeline kunsttükk.
Ausalt öeldes mina nägin merel vaid üht vaala, ent hiljem piltide pealt vaadates selgus, et seal tõepoolest oli neid kaks. Vaatleja sõnade järgi ema ja poeg.
Seal nad on!
Jäime huviga ootama vaala sukeldumist - enne pikemaks ajaks vee alla minekut näitavad nad klassikalist vaalasaba. Kohe oli näha, et meie teenusepakkujad olid profid. Natuke enne vaala sukeldumist teatasid nad meile, et nüüd fotokad valmis, varsti läheb vee alla - ja nii oligi! Tänu sellele sain ka mina suht hea pildiga hakkama.
Head aega!
Vaalad nähtud ja turistide näod õnnelikud, suundusime tagasi Ponta Delgada poole delfiine otsima. Umbes poole tee peal kohtasime suurt parve, ligi 500 isendit Stenella frontalist - eesti keeles laup-eeldelfiini (ütleb wikipedia). See oli uskumatu! Kuigi filmides olen näinud delfiine hüppamas ning samuti Särkänniemi delfinaariumis, siis päris ookeanis oli see hoopis teine asi. Ahhetasin ja ohhetasin, kui delfiinid üksi ja mitmekesi hüppasid paadi kõrval edasi-tagasi. Vahepeal vaatasin seda vaatemängu niisama pealt, teisalt üritasin seda ka jäädvustada. Klõpsisin vist mitusada pilti, millest kokku umbes viis olid õnnestunud.
Ma oleks võinud delfiinide seltsi tundideks jääda. Ent aeg hakkas täis tiksuma ning pidime lahkuma. Kui paat kiirendas, siis delfiinid reageeisid sellele kõrgete hüpetega. See oli võimas hüvastijätt!
Safarilt õnnelikult tagasi ja juuksed soolavett täis, oli meie reisi planeeritud programm otsa saanud. Laupäeva õhtu ja pühapäeva veetsime Ponta Delgadas ringi patseerides ja puhkusest viimast võttes.
São Brási linnus
Sisalikud jahisadama kividel, võitlus käib
Urr!
Meil kujunes kohe Ponta Delgadas välja üks kohvik, kus käisime õhtuti istumas ning kohvi nautimas. Sealt sai äärmiselt head galãod - piimakohvi, millest enamus oli vahustatud piim ning sekka tilk portugali espressot. Kohvik asus suure kiriku ees ning oli põnev jälgida möödujaid ja muidugi ka kohvikutuvisid:
Taplus saiatüki pärast
Ka meie aeg Assooridel jõudis lõpule ning esmaspäeval pakkisime end jälle Finnairi kilukarpi. Kokkuvõttes äärmiselt mõnus reis ning mitmes kohas tahaks käia uuesti. Eks näis, võib-olla viie aasta pärast jälle :)
Viskan Assooride postituste lingid nüüd ka Maris reisib -blogi poole üles, sealt võib neid siis vajaduse korral hõlpsasti leida.
3 kommentaari:
Delfiinid on minu meelest super hästi pildile saadud!!
Ja galãod avastasime ka meie endi jaoks:))
Ma arvasin ka, et galão on sulle tuttav :)
Googeldasin Assoore, et just leida kas mõni eestlane on oma reisimuljetest kirjutanud. Mulle meeldis ka see kohvik suure kiriku ees, olen üsna kindel, et mõtleme sama kohta:)
Eesti keelt kõnelev neiu on aga minu tädi.
Postita kommentaar