Jätsime auto Kanavaterminali parklasse ja suundusime linna poole. Kaugelt paistsid kätte nii tuledesäras presidendiloss kui ka valgustatud Uspenski katedraal (ehk Jumalasünnitaja surmaunne uinumise katedraal, by the way ;)).
Esplanadi pargi puud olid sel aastal esimest korda kaunistatud tuhandete led-tuledega. Sadatuhat energiasäästlikku led-lambikest on sätitud nii, et osa tuledest jäävad ka peale jõule alles ning valgusmängu võib ka tulevatel aastatel nautida.
Jõulutuledes säras ka pisike Sofiankatu ning tänava teisest otsast paistis toomkirik. Tänav on kunagi olnud palju pikem, ent 1812 lühendati see vaid sajameetriseks ning anti uus nimi Aleksander I ema järgi. Tänapäeval on tegemist tänavamuuseumiga, mille esimene ots on pime ja ebatasaste munakividega kaetud. Järgmiseks astume 19. sajandi teise poole tänavamaastikku, millele järgneb sajandivahetuse tänav gaasivalgustitega. Tänava lõpus oleme juba 1920. aastates ning seal võib näha ka esimese põlve elektrilambiposte.
Sofiankatu on ka minu isiklike mälestustega seotud, nimelt asub seal restoran Nuevo, kus paar aastat tagasi Akiga sõbrapäeva veetsime härjaliha ja punast veini nautides. Äärmiselt meeldiva atmosfääriga koht, ent toidu suhtes kogesin pettumuse paar nädalat tagasi, kui seal töötiimiga käisime pühadelõunat söömas. Eks peab seda veel kolmandat korda testima, et tõele jälile jõuda!
Enne Senaatintorile ja Toomkirikuni jõudmist ületasime Aleksanterinkatu. See on olnud läbi aegade Helsingi peatänav, Rootsi võimu all kandnud näiteks nime Storgatan (Suurtänav) ja Kungsgatan (Kuningatänav), ent nüüdse nime saanud muidugi juba korra mainitud Aleksander I järgi. Aleksander I tõi muide ka pealinna Turust Helsingisse, kuid siiski keeldus viisakalt endanimelisest tänavast. Tänav saigi oma nime alles pärast tema surma.
Aleksanterinkatu on ka Soome ametlik jõulutänav aastast 1947 alates, mis tavalisele elanikule konkretiseerub peamiselt tavalisest suurejoonelisema tuledesära ning jõulutänava avamistseremooniana.
Valge roheliste kuplitega Toomkirik on vast kõigile Helsingit külastanutele tuttav. Kirikuni viivad kõrged trepiastmed ning selle ees väljakul kõrgub Aleksander II (seekord siis juba teine, mitte see esimene, kellest juttu olnud :)) mälestusmärk.
Kiriku kõrge asukoha ja tuulise ilma tõttu otsustasime suhteliselt kiirelt treppidest taas alla ronida ja tagasiteele suunduda. Ilmselt saime sooja sisse, kuna mõtlesime teha veel väikse tiiru Uspenski katedraali juurde. See on punastest tellistest ehitatud õigeusu kirik, mille sibulakuplite pool miljonit euri maksnud kuldamistööga saadi valmis 2007. aastal, seega peaks päikesepaistelise ilmaga kullasära kõigile kätte paistma :)
Kuna katedraal asub Katajanokka linnaosas kõrgel kaljul, paistab sealt osa linnast kenasti kätte. Mõned vaated seega ka linnale, viimane pilk Toomkirikule ning siirdusimegi kiirel sammul tagasi auto juurde ja koju kuuma kakaod jooma.
Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_I
http://www.senaatintori.fi/
http://fi.wikipedia.org/wiki/Uspenskin_katedraali
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar