Aastat alustasime ülekasvanud metsviinapuuväätide mahalõikamisega ning vana osaliselt mädanenud võreaia prügimäele saatmisega. Suve algul saime ka uued võremoodulid paigale ning jõudsalt kasvavad metsviinapuu võrsed katavad nüüseks peaaegu kogu uut aeda.
Suurim ettevõtmine oli terrassi ehitamine ning kiviklibust teeraja tegemine. Terrassil oleme nüüdseks veetnud mitmeid kenasid suveõhtuid nii kahekesi kui ka sõprade seltsis. Kive kulus jalgraja jaoks umbes 2-3 korda rohkem, kui esialgu arvutasime, ent lõpuks sai needki kohale veetud.
Majaesised põõsatuustid lõikasime kevadel südametäiega maha, kuna nende harvendamisest ei saanud kuidagi asja. Tänaseks on neist kasvanud käharad suured põõsad, mis kevadel peaksid ka valgeid õisi kandma.
Nii siseõue kui majaesine muru oli aasta algul nukker. Maja ees tegime samblale ja võililledele tuult alla, ent lahti ei saanud veel kummastki. Siseõues oli põhirõhk mulla kobestamisel ja tasandamisel ning aukliku muru parandamisel uusi seemneid külvates. Nii need tööd kui ka pidev väetamine on tulemust toonud, muru vohab kenasti. Siiski nagu juba mainisin, võitlus sambla ja võililledega on pikk.
Suve jätkasime peamiselt olemasoleva hooldusega, mis on iseenesest ehk see raskeimgi töö. Loetellu kuulub muidugi ka õunapuude istutamine ning mitmed väiksemad tööd ja tegemised. Mulle tundub, et võime endaga rahul olla. Iga hetk üritan veel maha istutada tulbisibulad ning jagada oma vohavat leeklille (loodan, et viimasega pole lootusetult hilja peale jäänud), samuti tuleb õunapuudele jänesevõrgud ümber panna. Uskumatu, ent see ongi selleks aastaks kõik! Edaspidi võib oma energia keskendada näiteks sauna ja köögi upgreidimisele.
Lõpetuseks paar pilti aasta suurimatest edusammudest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar