Nähh, pole jälle kirjutanud. Ei ole nagu suurt midagi öelda.
Tööl oli peale puhkust päris vastik. Palju sahmimist ja täielik deprekas õhtul peale tööd, mitte muhvigi ei viitsinud teha. Lebasklesin voodis ja sõin. Nüüd vaikselt hakkab rütm tagasi tulema, jaksan vahel õhtul lausa mustad nõud kööki viia, selle asemel et kõrvale põrandale tõsta. Progress.
Sellepärast ma ei saagi aru, kuidas inimesed võivad olla puhkusel neli nädalat jutti. Kui mul juba üks nädal lööb täiesti pildi sassi, siis peale nelja nädalat tööle tulles ei suuda vist umbes järgmised kuu aega korralikult sisse elada ega midagi tarka teha.
Aga suured-suured uudised on ka! Ei ma ei ole rase ega midagi muud taolist, aga meil kasvab uus muru!!! Supervärk, järgmine aasta on golfiväljak aias, ma teile räägin.
Hetkel küll pisikesed harvad rohelised kõrred kerkivad maapinnast päikese poole, aga vat hakkame väetama ja puha ja küll ta kunagi mühiseb. (Siis muidugi kirun, et iga päev peab kaks korda niitma vms.)
Mis siis veel. Kassid said poest kassitoiduga pealekauba catnip-padjakese, eesti keeles ilmselt naistenõges on selle taime nimi. Naukku läks pöördesse, togis seda ringi ja kimas selle järel terve hommiku. Laku enam-vähem kehitas õlgu. Hetkel on padjakese asukoht teadmata, kahtlustan voodialust või muud sarnast kohta. Espoos leidsime näiteks kolimise käigus diivani alt 11 mänguhiirt. Üksteist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar