neljapäev, 9. august 2007

Masinate võim



Meil on tööl hukatuslik kohviautomaat. Kõige tipuks on minu laua juurest selleni vaid paar sammu. Kaasa ei aita ka see, et vahetpidamata käivad teised sealt endale kohvi tilgutamas.

Tegelikult on kohviautomaat päris mugav. Paned tassi alla, valid ekraanilt, mida soovid ja vajutad paari nuppu. Peale mõningast mühinat voolab tassi soovitud jook.

Aga miks siis hukatuslik? Paraku on automaadi kahe nupu taga peidus valed valikud. Esimene vale valik on choko-kohvi. Natuke nagu kohvi, aga sisaldab hulgaliselt magusat ja peale tuleb veel selline suurepärane õhuke vaht.
Teine vale valik on piimakakao. Niidab oma suhkruannusega jalad alt.
Kui aga võtta pool tassi choko-kohvi ja pool piimakakaod, siis on tulemuseks keelt alla viiv kokteil ja seda peab iga päev saama, vähemalt korra kui mitte kaks.

Pobleemi võib-olla poleks, kui samal ajal ei näitaks kodus kaal aina suuremaid numbreid. Hetkel olen jõudnud 69-ni. Seitsmega algavat numbrit ma näha ei taha ja seetõttu on lõpp minu päevastel magusadoosidel.

Või no teoreetiliselt on lõpp. Praktikas olen paar korda pidanud järele andma, noh peale kella kahte tuleb tööl uni peale ja teate ju küll. Täna olin tubli, ühtegi suhkrudrinki ei joonud. Jubedad võõrutussümptomid olid, tappev väsimus ja rutiinne töö.

Kõige tipuks helistas mulle spordiklubist minu juhendaja ja küsis, kas oleks aeg jõusaaliprogramm järgmisele tasemele vastavaks teha. Öhöhöh, ma pole juba mitu kuud sinna jõudnud ja tõesti pole veel vaja raskemat programmi ;(

Kommentaare ei ole: