Lihavõtete tegemised

Järjekordsel nädalavahetusel taban end mõttelt, et oleks vaja rohkem vabu päevi, et kõik remondi-, koristus- ja aiatööd tehtud saaks. Ja sama hooga mõtlen, et lihased on rebimisest üle kere sedavõrd kanged, et pisike kontoris istumise paus ei teeks paha.

Blogimisega olen ka pisut hilinenud, nimelt see siin on alles lihavõtete jutt.

Käisime üle pika-pika aja Viikkis linde uurimas. Esimesena jäi siiski pildile loom:



Linde oli ka. Kiivitaja on uhkes sulerüüs:




Metsarajal kohtasime talvikesi, pildile jäi neist üks:





Ka linavästrikud on kohal:



Teeäärses ojas olid konnad ninad välja pistnud. Kui mööda kõndisime, kuulsime ainult sulps! ja sulps!, kui nad end põhja üritasid ära peita. Ühele sain siiski pihta:



Oli vahva selline vaba päev võtta ja värskes õhus ringi mütata. Mis sest, et kaamerat ma ei oska enam üldse käsitleda ja silm pole ka absoluutselt pildistamisega harjunud. Sellest hoolimata oli tore!



Terve posu linnuvaatlejaid oli ka kohal, uurisid, kas Eesti poolt tuleb soojade tuultega mingeid huvitavaid liike:




Samal päeval käisime ka teistsuguseid linde vahtimas, kogemata sattusime õigel ajal kohale, kui lennukid teatud suunast Helsinki-Vantaale maandusid. Finnair läheneb:



Ja Flybe pisem, propelleritega lennuk:



Publikut oli lennumasinatel palju. Üks oli selline:



No milline megajänes! Teine pilt ka, kui ma samal ajal naersin ja üritasin jänksi pildistada, kohe näha, et fookusest väljas:




Tegelikult pole vaja eriti kaugele minna, et loodust jälgida. Meie õuel silkavad jälle jänesed, üks tuli päris akna alla peesitama ja varbavahesid puhastama. Istus seal rahumeeli, kui meie imestades aknast välja vaatasime. Pilti ma ei taibanud teha. Aga metskitsed sain kuidagimoodi pildile. Muidugi esmalt nad jalutasid kohe üle tee põllu ääres, aga ilmselt nägid mind aknast ja panid üle põllu kimama. Selle aja peale jõudsin mina ka ülemise korrusele ja haarasin fotoka:



Kodused elukad on samuti kevade saabumisega väga rahul - päikesepaistet on rohkem ja seda polegi tegelikult palju vaja, et pikali heita ja peesitada:



Üks sõber käis meil teise korruse aknast sisse vaatamas:



See ei ole meie kass ja täpsustan veelkord, et tegemist on teise korruse rõduga :) Mööda garaaži katust on sinna küll võimalik ronida. Jääb ainult üle mõistatada, kas sõber Oranž käib meil tihti külas.

Aga kas miskit produktiivset oleme ka teinud? Nii sel kui eelmisel nädalavahetusel tegelesin muuhulgas multši tekitamisega ehk siis lasin oksapurustajast oksi läbi. Kui oma väiksest metsatukast kuuski harvendasime, siis pisemad oksad jätsime kuivama. Nüüd oli sobiv hetk neist lahti saada, sest tahtsin istutuskastide ümber korralikku okaspuumultši. Lisaks on maja taga kallakul, kus varem mets oli, hunnikute viisi langetatud puude pisemaid ja ka suuremaid oksi, mis ongi hea sealt tulevase terrassi eest ära korjata.



See pilt on eelmisest nädalavahetusest, nüüd olen multšiga vist kolmanda kastini jõudnud.

Aga teate, õues on praegu nii ilus! Linnud laulavad võidu, ülased õitsevad ja isegi esimesed võililled on õide puhkenud. Eelmises kodus üritasin võililledega võidelda, aga siin pole mõtet. Ja tegelikult on see päris ilus, kui muru on kollaseid õisi täis :) Võib-olla juba nädala-paari pärast!