Sattusime vaatama Ann Morgani TED-videot "My year reading a book from every country in the world", mis räägib sellest, kuidas Ann märkas, et kuigi ta loeb palju, on enamus tema loetud raamatutest pärit inglisekeelsetest maadest. Silmaringi avardamiseks otsustas Ann aasta jooksul lugeda ühe raamatu igast maailmanurgast.
Kui olime video ära vaadanud, ütles Aki, et võiks ju ka proovida, ainult et piirduks esialgu Euroopaga. Ma ei uskunud oma kõrvu - praeguse tempoga loen mina ehk 4-5 raamatut aastas, Aki veel vähem ja selline väljakutse tähendab ju ikkagi lugemisele pühendatud aja märkimisväärset kasvatamist. Aga mis seal ikka, mõte kõlas ahvatlevalt.
Tegime Euroopa maadest nimekirja (sai vist 50 neid) ja tegime väikese möönduse: panime sinna ka varem loetud Euroopa autorid kirja. Mina sain kooli kohustusliku kirjavara arvelt vist lausa kaheksa maad kirja (pärast tuli välja, et paar tükki unustasin isegi ära). Aga eks näis, kui hoog on hea, siis võiks ju ikkagi kõik riigid uuesti ette võtta.
Alustasime lugemist juba detsembri alguses, et graafik väga karmiks ei läheks. Seni olen jõudnud lugeda läbi raamatud Andorra, Albaania ja Bulgaaria autoritelt. Kogemused on väga head, sest ausalt öeldes kõik need riigid on minu jaoks olnud ühed mustad augud maailmakaardil, aga nüüd on nendega raamatute kaudu vähemalt mingi kokkupuude.
Albaania raamatus (Anilda Ibrahimi: Rosso come una sposa, soome keeles Punainen morsian) oli näiteks juttu ühe perekonna naiste loost läbi aastate. Esile tõusid tugevad soorollid: kuigi raamatu peategelane on pere matriarh, pole võrdõiguslikkusest haisugi. Sellest hoolimata oli raamat värvikas ja isegi luuleline.
Bulgaaria raamat (Kapka Kassabova: Street without a Name) rääkis kirjaniku autobiograafilise loo - kommunistlikus Bulgaarias üles kasvanud ja hiljem emigreerunud Kassabova reisib nüüd juba kapitalistlikus Bulgaarias ja mõtiskleb muuhulgas identiteedi teemadel.
Kõige keerulisem on olnud sobivaid raamatuid leida. Olen teoseid otsinud goodreads.comist, siinsest raamatukogust ja Amazoni e-raamatute hulgast. Kuna ma väga detailseid sõjateemalisi raamatuid lugeda ei soovi, siis valik väheneb kordades. Näiteks Armeenia ja Aserbaidžaani kirjanikelt polegi seni midagi sobilikku leidnud.
Hetkel ootavad lugemist raamatud Austria, Bosnia ja Hertsegoviina ja Taani autoritelt ja paar tükki on veel raamatukogust tulemas. Loodan, et suudame tempot hoida :) Üritan aeg-ajalt blogida, kuidas see challenge meil edeneb.
2 kommentaari:
Ma tegin 2015. aastal siis samasuguse väljakutse ja kuigi eesmärki täiesti täita ei õnnestunud, siis võin oma loetud nimekirja jagada: https://tudengiraport.wordpress.com/2015/12/30/lugedes-labi-euroopa-kas-ma-kukkusin-labi/
Tahan siiski jätkata seda väljakutset millalgi, nii et hoian sul silma peal, et vaadata kas raskematest riikidest (nt Malta :D ) midagi head kätte saad.
Enda loetud riikidest jätsid tugeivaimad muljed Läti, Rootsi, Venemaa ja Valgevene raamatud. Hispaania raamat ka tegelikult - sealt lugesin kohe järge edasi.
Huvitav, lähen kohe uurin täpsemalt su nimekirja :)
Raamatute leidmist hõlbustab pisut see, et otsin nii inglise- kui ka soomekeelseid raamatuid. Aga no juba Andorra juures oli probleeme üleüldse kirjaniku leidmisega :)
Postita kommentaar