Olen selle aasta algul lugenud vist rohkem kui terve eelmisel aasta jooksul. Kõik tänu Euroopa challenge'ile. Riikidest olen seekord tutvunud Austria ja Bosnia ja Hertsegoviinaga. Parasjagu on käsil Belgia.
Austriast valisin premeeritud detektiivlugude autori Wolf Haasi teose, mille soomekeelne pealkiri oli Kananlihalla (Der Knochenmann). Minuarust põnevust ei olnud siin üldse ja jutustaja stiil oli pealekauba ärritav. Hinne 2/5.
Bosnia ja Hertsegoviina raamatuks sai valitud Zlata päevik (Zlata Filipović, Zlata's diary: A Child's Life in Sarajevo), mis nagu nimigi ütleb, on noore tüdruku päevik. Zlata alustab kirjutamist enne üheteistkümnendat sünnipäeva, ta räägib koolist, mäesuusatamisest, muusikavideotest ja sõprade sünnipäevadest. Siis aga algab Bosnia sõda ja argielu muutub tundmatuseni. Kranaadid lendavad ja kuulid vihisevad. Vahel ei ole vett, gaasi, elektrit ega midagi söödavat. Sõbrad ja sugulased on kas põgenenud, haavatud või surma saanud. Allesjäänud püüavad säilitada niipalju normaalset elu, kui situatsioon võimaldab.
Lugesin raamatu ühe ropsuga läbi. See peaks kuuluma vast igaühe lugemisvarasse. Kahjuks googeldamise tulemusel ei leidnud, et raamat oleks eesti keelde tõlgitud. Hinne 4/5.
Eelmisel aastal sai läbi võetud ka raamat Andorra kirjanikult (Albert Salvadó, The Phaeton Report). Selle leidmine ei olnud lihtne, aga lõpuks hankisime teose Amazonist e-raamatuna. Selle võiks ehk liigitada scifi alla, aga polnud just paremate killast. Minu jaoks tundus see Da Vinci koodi idee kehvema koopiana. Hinne 2/5.
Mõnel õhtul olen leidnud ka aega oma poolelijäänud raamatuid edasi lugeda - siis kui mõni järjekordne Euroopa riigi raamat on loetud ja järgmist pole veel jõunud raamatukogust tuua. Kaua ootel seisnud Eragoni sarja viimast osa Pärandit näiteks. Olen aina rohkem veendunud selles, et lugemiseks aja leidmine on lihtsalt prioriseerimise küsimus - minu olukorras vähemalt. No ei ole ikka nii busy nagu arvata tahaks, pigem tuleb lihtsalt teleka vaatamist ja internetis molutamist vähendada :)
3 kommentaari:
Olen sinu viimase lausega 100% nõus. Olen just võtnud sama seisukoha ja neelan samuti vahepeal päevade kaupa raamatuid, nii "Minu" sarja kui ka muid huvitavaid.
No täpselt :) Kättevõtmise asi. Minu-sarja osas on mul pikk paus olnud, peakski millalgi vaatama, kas on jälle uuemaid raamatuid Helsingi raamatukokku tulnud. Mida soovitaksid?
Tead ma ei teagi. Olen siiani kõik mis ilmunud läbi lugenud ja kõik on, kui mälu ei peta, läinud suht libedalt ja ladusalt. Ei mäletagi et midagi oleks erakordselt halb olnud, et oleks venima jäänud.
Postita kommentaar