Ajurakkudele tegevust

Sügisel olen oma ajurakke värskendanud ühe raamatu ja ühe online-kursusega. Mõlemad on silmaringi avardanud ja teatud arusaami korrigeerinud, nii et igati rohkem kui üldse julgesin oodata.

Online-kursus on edx.org -platvormil Queenslandi ülikooli poolt üles ehitatud The Science of Everyday Thinking. See on teatud mõttes jätk Kahnemani Thinking Fast and Slow -raamatule, mis oli minu esimene kokkupuude teemaga, et me kasutame mõtlemises otseteid, mis meid üsna tihti valele teele viivad.
Kursus on loomulikult hoopis lihtsamas võtmes kui raamat, kuigi läbi võetakse mitu teemat. Online-videod põhinevad dialoogil ja intervjuudel erinevate teadlastega (ning muuhulgas ka Müüdimurdjatega). Lõbus ja huvitav kursus ning kõigele lisaks õpid peaaegu märkamatult uusi asju.

Raamatuks oli Malcolm Gladwelli Outliers - The Story of Success. See ei ole õpik sellest, kuidas kiiresti rikkaks saada :) Raamat keskendub inimeste ja inimrühmade edu alustele. Sellele, kuidas edukus mingil alal ei ole alati ainult kõva töö tulemus, vaid ka mitmete seikade kokkusattumus. Sellest, kuidas teatud ennustused hakkavad iseennast täide viima - näiteks kui lapsed või noored jaetakse juba varakult edukuse põhjal gruppidesse.
Kuigi Gladwell lihtsustab, on tema sõnum minu arusaamise järgi teaduslikult tõestatud. Väga mõtlemapanev raamat.
Ja kõigele lisaks on raamatu teises osas juttu lennuõnnetustest ja nende kultuurilistest põhjustest. Ma lihtsalt neelasin seda Dublinist tulles :)

Kopenhaagen: Christianshavn, Christiania ja Rosenborgi loss

Teise päeva hommikul võtsime suuna Christianshavni linnaosa poole, mõttega vaadata lähemalt sealseid kanaleid, üht huvitava torniga kirikut ning Christiania vabalinna.

Toppama jäime juba enne Christianshavni jõudmist. Sinna viivalt Langebro sillalt avanesid nimelt sellised vaated, et need tuli kindlasti üles võtta:





Lõpuks jõudsime üle silla ning vaatasime tagasi kesklinna suunas. Sellest klaaskuplist möödusime paaril korral, aga siiamaani ei tea, millega tegemist:



"Must teemant" ehk kuninglik raamatukogu, mis peegeldab vee helkimist:



Vaade raamatukogule otse eest, ühelt huvitavalt sillalt:



Silla nimi on Cirkelbroen ja see sümboliseerib kõrvuti vees seisvaid paate ja purjekaid:



Huvitavat arhitektuuri oli palju:





Moodsad elumajad Christianshavni linnaosas ja nende vahelt paistev kirik:



Kuid see ei olnud see kirik, mida me otsisime. Tahtsime lähemalt vaadata hoopis seda kirikutorni, kus tippu viiv trepp kulgeb väljaspool:





Üles torni oli võimalik ronida, aga jätsime seekord vahele - palju samme oli veel vaja maha kõndida ja erinevaid kohti näha. Kirikust kiviviske kaugusel oligi järgmine sihtkoht - Christiania vabalinn.
Üle 800 elanikuga end autonoomseks kuulutanud ala on tänapäeval suur tõmbenumber turistidele.

Seinamaaling Christiania värava juures:



Võiks ju mõelda, et selliseid imelisi kunstitöid on Christiania täis, aga pigem nägi seal välja taoline:



Sees pilte ei tohtinud teha (või pigem ühel tänaval, aga kuna täpselt ma täpselt ei teadnud, kus see asus, siis panin kaamera üldse ära). Põhjuseks Pusher Streetil vohav kanepiäri - putkad olid seal avalikult püsti ja magus hais käis üle pea. Ja loomulikult ei soovi diilerid pildile jääda.
Linnaosa oli igasugust kola täis ja osa majadest nägi välja üsna varisemisohus. Boheemlaslik hipilinn? Minuarust mitte, aga võib-olla ma olengi kitsarinnaline kapitalist.

Teisest väravast väljudest jäädvustasin veel tükikese Christiania välismüüri. Taustal tigutorniga kirik:



Tulime tagasi Christianshavni läbiva kanali äärde ning seejärel jalutasime üle teise silla - Knippelsbro - tagasi kesklinna.



Endine terminalihoone, nüüd pastelsetes toonides kohvik:



Suured majad, laiad tänavad:



Päeva teine sihtkoht oli Rosenborgi loss ja lossipark. Suhteliselt suur kontrast Christianiaga võrreldes.



Vaateid lossipargist:















Lossi kõrval oli imeline roosiaed, kus nii mitmedki roosid veel õitsesid.







Roosid olid selle valvsa daami pilgu all:






 
Lossi teiselt poolt avastasin veel ühe pisema aia.






Loss ise oli nii kõrge, et ei tahtnud ühestki suunast korralikult pildile mahtuda. Lõpuks sain parima pildi hoopis kaugemalt tänavalt, objektiivi aiavõre vahelt läbi torgates :)





Terve see lossi ette jääv muruplats olevat kunagi samuti aed olnud. Sama plats lossi eest vaadates:



Kohe Rosenborgi lossi taga oli botaanikaaed. No võite arvata, milline atraktsioon see mulle on :) Aga tegelikult olin ma ringi müttamisest nii väsinud, et mõtlesin sellest loobuda. Tahtsin ainult tagasi südalinna marssida ning kuhugi sooja kohvikusse maanduda. Õnneks otsustasime ikkagi esmalt natuke pingil jalga puhata (ja ma oleks peaaegu sinna päikese kätte tukkuma jäänud :)) ning siis botaanikaaias õige pisike tiir teha. See tasus sajaprotsendiliselt ära!













Kui kasvuhoonet nägin, siis pidin pikali kukkuma. Eesliide "kuninglik" on täiesti õigustatud:





Seekord sisse ei hakanud minema - poleks olnud jaksu kollektsioonidega tutvuda. Jalutasime lihtsalt tagasi peavärava juurde.







Seal oli õdus pisike pood, kus müügil nii taimi kui ka mugulaid-sibulaid. Poes sees veel lisaks aiateemalisi kalendreid, postreid ja muid vidinaid. 



Meie aeg Kopenhaagenis hakkas lõppema - ja samuti jaks, nii et seadsime sammud tagasi hotelli poole, et sealt kohver kaasa haarata ja siis rongiga lennujaama vurada.
Kokkuvõttes - linn oli vahva ja vaatamist oli palju. Niiväga südamesse ei pugenud kui näiteks London või Amsterdam, aga muidu igati super sihtkoht.

Pildikesi nädalavahetusest

Peemot leidis päikeselaigu:





Üldiselt tundub, et päike on nüüdsest juba väga harv nähtus. Eks peab vist tõsiasjadega leppima. Olen esimese sammu selles suunas juba teinud ja alternatiivsed valgusallikad kasutusele võtnud:



Järgmiseks tuleb vist jõulutuled üles riputada, kaugel see esimene advent enam ongi ...