Külaline niidul ja aias

Selline sõber käib meil aeg-ajalt külas.





Ja kuigi pildile on ta jäänud niidul, paljastavad lillepeenrates olevad sõrajäljed ning äsjaistutatud raudrohu ära napsatud õiekobar fakti, et kitseke on ka aias jalutanud. Loodan, et ta aias maiustamisega väga hoogu ei lähe.

Mõttetud probleemid ja paar uut õit

Pole jälle saanud mahti blogida, seekord on põhjuseks järjekordne katsetus pealkirjaga "vähendame ekraaniaega" ehk siis teleka või arvuti ees veedetud tunde. Piirang on nädalavahetusel neli tundi päeas ja argiõhtutel kaks tundi. Teate, see on masendav, aga sellest ei piisa!
Need tunnid lähevad päris kähku: loed natuke uudiseid, Facebooki vms, googeldad midagi ja siis vaatad paar osa Friendse (oleme seda algusest peale vaatama hakanud - hetkel oleme sealmail, kus Chandler ja Monica teineteist leiavad, awww :)) - ja ongi aeg otsas.
Ürita siis veel blogi kirjutada, eriti kui tavalise postituse peale läheb mul vast ligemale tund aega (sätid pilte, korrastad mõtteid) ja reisipostituste peale julgelt paar tundi.

Tegelikult on see jälle üks first world problem, ma saan aru küll. Ja positiivne pool on siin õnneks ikkagi olemas - olen jälle kõvasti rohkem raamatuid ja lehti lugenud ning muuhulgas aiaraamatutest taimede kohta uurinud jne. Nii et vingumiseks pole põhjust.

Teine first world problem on mul ka - mutukate hammustused. Aias tegeledes ründavad mind nii sääsed kui ka viimane kord mingi räige putukas, mida siinkandis mäkäräiseks kutsutakse. Selle hammustuskohta jääb esmalt väike auk. Pärast ilmub sinna suur punane lärakas ja ümbrus paistetab üles. Sügeleb mitu päeva kohutavalt, nii päeval kui öösel. Ja hoia ette, kui midagi hammustuskoha vastu satub minema, see mitmekordistab piina!

Aga ei olnud plaanis üldse mitte sellest kirjutada. Pidin jaanipäevast juttu tegema - see oli ja möödus muidugi juba ammu, siinkandis peetakse jaani alati reedel. Võõrustasime Aki lähedasi, sõime imehead ahjukana, tomati-mozzarella salatit ning suussulavat maasikakooki. Veini sai ka tiba lahendatud, aga mingit mürtsu ega tralli polnud. Kesköö paiku imetlesime hämaras põllule tõusnud paksu uduvaipa. Suvi on ilus!

Ja ei saa ka seekord ilma aiajututa. Jäädvustasin paar uut õit.

Viali priimula 'Red Hot Poker' õied on avanemas:





Pisikeste õiekobaratega mäestiklauk:



Natuke olen ka majatagust lillepeenart edasi pusserdanud. Täitematerjaliks istutasin saialilli ja verbenasid ning tegin kividest vahekäigu, et rohimine lihtsam oleks - ei pea otse peenrasse astuma. Plaanid peenra laiendamise ning ümbruskonna korrastamise osas on samuti paigas - nüüd on vaja ainult käised üles käärida :)



Lisaks sain grandioosse mõtte majast põhja poole jääv muruplats varju nautivate taimedega asendada. Muru niitmine selle kallaku peal on lihtsalt jama ja üleüldse vohab seal peamiselt sammal. Esmalt tuleks aga seal hetkel asuvad kaks pisikest rodot mujale siirdada (see koht ei ole neile tegelikult kuigi optimaalne, liiga savine) ning muidugi muru ümber keerata ning uut mulda vedida. Ei tea, kas sel aastal enam seda jõuab - muud tööd on kõrgema prioriteediga ja nimekiri on pikk. Ja puhkuseni on veel kaks ja pool nädalat!

Peenraid pole kunagi liiga palju

Viimased kaks nädalat on kuhugi täiesti kadunud. Tööl on olnud superkiire ja tegemist jagunud õhtutessegi.
Täna sain üle pika aja esimest korda pisut rahulikumalt hingata ja to-do-nimekirjast eelmiste nädalate tulekahjudele jalgu jäänud töödele keskenduda. Lisaks otsustasin, et kuna olukord on vähemalt hetkeks rahunenud, siis kasutan juhust ja võtan neljapäeva vabaks. See on meil siin nagunii pooleldi mõttetu päev, sest reedel peetakse jaanipäeva.
Olen endaga ausalt öeldes päris rahul, et selle hea mõtte peale tulin :) Puhkuseni on veel nii palju aega, nii et olgu see siis selline minibreak, et lihtsam oodata oleks.

Aga mis neist töödest ikka. Liigun siiski kähku põhiteema ehk aiajuttude juurde. Eelmisest aiateemalisest blogipostitusest ongi juba kaks nädalat möödas.

Peenraid on meil siin selle ajaga juurde siginenud. Pojengipeenar laienes pisut paremale: ja sealt leidsid koha aedhortensia 'Pink Lady', floksid 'Laura' ja 'White Admiral' ning miniatuursed keskmised kellukad (no milline nimi on taimele antud! :)). Ruumi jäi ülegi ja kuna ma lubasin, et enne uusi taimi ei osta, kui kõik olemasolevad on maha pandud, siis torkasin sinna ka üheaastased päevalilled. Eelkasvatasin viit erinevat sorti, nii kõrgemaid kui madalamaid. Tõenäoliselt panen neile selleks suveks seltsiks veel saialilled ja peiulilled.



Peenra viimistlemine on veel pooleli, nagu pildilt näha. Keskele tulevad laudade asemele kividest astmed ning midagi tuleks ka äärte osas välja mõelda..

Valmis sai ka "liivapeenar": üleliigsed juured sai välja sorteeritud ning natuke mulda juurde kärutatud. Peenrasse istutasin seemneist kasvatatud lilla vägiheina ning tšiili mõõla taimed (jälle sellised imelised nimed - google ja Eestikeelsete taimenimede andmebaas on nende leidmisel heaks abiks). Seemnekasvatusest idanes ka üksainus makedoonia äiatar, mis samuti peenrast endale koha leidis. Lisaks panin maha vereva kurereha alamliigi Striatumi taimed.



Sellessegi peenrasse jäi veel ruumi üle, nii et mõtlemisainet ja planeerimist jätkub :) Seniks aga kui uute minitaimede kasvamist ootan, imetlen eelmisel aastal istutatud taimede õitsemist. Siin on suur tähtputk 'Ruby Cloud':





Ja see on kas hiidlauk või siis aflatuni lauk - panin mõlemaid maha, aga enam ei tea, kes on mis:



 Ka looduslikud lilled pakuvad silmailu:



Ja peenrakastid rohetavad! Peamiselt on kasvanud oad ja herned:





Siin on aga minu saialillekasvatus ... Need on eelmisel aastal ise end maha külvanud ja nüüd kasvavad jõudsalt. Piparmünt ja suvikõrvits - aiamaakasti "päriselanikud" ei mahu varsti enam ära. Seega tuleb saialilled üsna peagi varem mainitud peenrasse päevalillede kõrvale siirdada.



Lisaks suurele rohelusele on õu täis ka linnulaulu ja säutsumist. Pesakaste on meil sel aastal neli ning paistab, et lausa kahes neist on must-kärbsenäpi pesa. Teiste kohta ei oska hetkel midagi kosta - tuleb neidki vaikselt jälgida. 
Pildile jäi must-kärbsenäpp:



Musträstal on põsed mutukaid täis:





Rähnid on õues samuti tihedad külalised. Nii musträhn kui ka suur-kirjurähn käivad kände toksimas. Kevadel näiteks oli see känd veel terve, nüüd on päris pilbasteks pistetud:





Sellised lood siinpool sood. Tuleks nüüd ometi juba soojemad suveilmad!