Jutt nädalavahetusest, mis algas nirult, aga läks aina paremaks

Nädalavahetus algas seekord pisut kehvasti. Juba reede hommikul tundsin end kuidagi imelikult, pea oli ärgates õrnalt valus. Mõtlesin, et ju siis olen kuidagi halvas asendis maganud. Päeva peale hakkas pea lausa sumisema - muudmoodi ei oskagi seda kirjeldada. Ma ei pidanud seda väga kummaliseks, pikk nädal taga ja õlavööde suurest istumisest pinges - seda ju ikka esineb. Aga öösel saabus karm peavalu koos äärmiselt ebameeldiva peapöörituse tundega. Umbes nagu oleksin liiga kiirelt püsti tõusnud - teate, see hetk, kui pilt hakkab tasku minema ja kõrvus kohiseb. Aga ma lebasin ju voodis! Võeh, seda ei tahaks küll enam uuesti järele proovida.
Hommikuks oli peavalu kadunud ja ainult kerge pööritus järel. Nii et otsustasin rahulikult võtta ehk siis hoiduda aias kivide veeretamisest ja hoopis aiandisse minna. Kuidas siis muidu :)

Täna oli palju parem päev! Käärisime käised üles ja asusime teeraja ehitamise kallale. Osa sai valmis:




Õhtupoolikul vedisin veel okstepurustaja välja ja hakkisin kuuseoksi. Lõpptoodang sai jaapani enelaste alla, tsipa jäi isegi veel puudu:



Sain ka mahti peegelkaameraga aias mõne minuti jalutada. Telefoniga võetud pildid on enamvähem okei, kui vaja kiirelt hetke jäädvustada, aga aeg-ajalt tuleb ka korraliku kaameraga tiir teha. Vahe on vähemalt minuarust suur!
Jäädvustasin veelkord nartsisse. Purpurõunapuu oksad langevad nartsisside peale, värvide kontrast on ilus:





Need kaunitarid pidid olema roosad, sordiks 'Foxtrot'. Aga tulemus on midagi muud :) Tegelikult päris vahva värvitoon:





Ja rodo õitseb!



Mängumaja kõrval asuva peenraga olen äärmiselt rahul. Eelmisel aastal sai see täiesti välja kaevatud ja heintest puhastatud ning taimedest päästetud see, mis päästa andis. Sügisel panin rohkelt lillesibulaid maha ja nüüd tõuseb sealt üht-teist huvitavat.



Sellised tulbid on ka tulekul:



Tiigerliiliatele on peenra korrastamine väga hästi mõjunud. Eelmisel aastal tõusis neid vaid kaks taime, sel aastal on võrseid juba mitmeid.



Ja pisikesed ploomipuud õitsevad. Ühel puul on ainult kaks õit, teisel pisut rohkem, aga neil muidugi alles esimene aasta ka:



Aiamaakastidest ei tõuse hetkel veel suurt midagi, aga vähemalt muru on niidetud :) Kõik on imeliselt roheline.



Õhtu lõpuks sain ka oma online-kursusega mäele, lõplikuks hindeks tuli 89 %. Pole üldse paha. Eriti rahul olen sellega, et olen taasavastanud huvi õppimise vastu. Olen vist varemgi maininud, et peale bakat (ja sellest on juba aastaid!) tundus õppimine suhteliselt vastumeelsena. Loomulikult olen keeltekursustel käinud ja aiandusloenguid kuulanud, aga see kuulub kategooriasse hobi ja vaba aeg :) Töö- või erialane täiendamine on see-eest olnud täiesti null. Nüüd on meeled selles suhtes avatud.

Kui ainult selliseid tegusaid nädalavahetusi veel oleks! Kehas on rammestus, aga meel on puhanud. On energiat jälle uuele nädalale vastu minna.