Tühja-tähja

Kohe kui blogi kirjutamisse tuleb suurem vahe, ei oska enam kuskilt kirjutamisega peale hakata. Kas rääkida pisiasjadest või suurematest teemadest, eilsest päevast või viimastest nädalatest? Ja lõpuks ei suuda otsustada ja lükkan muudkui kirjutamist edasi, mis muidugi teeb neist küsimustest veelgi keerulisemad.

Nii et alustan lihtsalt kuskil otsast :)
Ma ei suutnud poes imearmsale õrnroosale tulbikimbule vastu panna:



Taimi ei saa ülemisele korrusele tuua, kassid paneks need nahka, nii et tulbid on meie tehnilises ruumis alumisel korrusel. Käin seal külve kastmas ja naudin siis tulpide ilu. Tobe, eks, aga mis teha :D 

Tulpide kõrval laual on ka esimene success külvirindel! See on aed-raudürt (ja jälle note to self: järgmine kord pane rohkem seemneid mulda, ikka julgelt!):



Veebruaris külvatud argentiina raudürt on see-eest palju tagasihoidlikum, ei taha mitte võrseid mullast välja pista! Täna nägin esimest miniatuurset rohelist lehte mulla pinnale tõusmas, loodetavasti järgivad teisedki seemned seda etteastet ja lähevad mühinal kasvama.

Neli külvi ootavad veel oma aega külmkapis. Külmkapi terve ülemine riiul on okupeeritud mullaga täidetud poolikute piimapakkide poolt. Olen selle kohta ka mingit nurinat kuulnud (külmkapp mingit jama täis, kuhugi ei mahu midagi...), aga ilus lilleaed nõuab ohvreid :D
Umbes nädala pärast on aeg külvid külmkapist sooja ja valguse kätte tõsta ja parimat oodata. Ja siis juba ka järgmised seemned maha panna.. väga põnev! :)