Peegelkaamerat kasutasin harva, vahel reisidel ja väljasõitudel - vist maikuus Londonis ja suvel Tammisaaris.
Remonti pole me enam tükk aega teinud, aga fotoaparaat seisab ikka riiulis. Uue telefoni kaamera on niivõrd kasutuskõlbulik, et sellega saab igapäevased blogipildid võetud ja nii ei leiagi nagu põhjust enam kaamergaa tutvust teha.
Täna tegin aga esimese sammu pildistamise suunas - otsisin välja teleobjektiivi, panin soojalt riidesse ja istusin terrassinurgale linnusööklat pildistama. Esmalt ehmatasin kõik linnud minema ja mõtlesin, et nii ma siin siis üksi kohmetan, aga mõned julgemad tulid vaikselt tagasi. Lund sadas, linnud olid peidus põõsa sees ja ilm oli suhteliselt pilvine. Aga tuju oli hea! Kui mõni linnuke õigel oksal peatus, klõpsutasin pilte, muidu ootasin ja kuulasin linnulaulu. Lumesadu läks tihedamaks ja mälukaart sai täis (ei saa aru, miks ma pole Londoni pilte ära kustutanud..), nii et selleks korraks lõppes pildistamine üsna ruttu. Aga mulle tundub, et see ei jää viimaseks korraks.
Paar võtet ka söögimaja külalistest:
Talvike otsib maast kaera. Teistele see eriti ei kõlba.
Põhjatihane:
2 kommentaari:
Tuttavad linnud sul seal on ja väga head fotod. Rohkem tahtsin sinu pildistamist näha.
Aitäh :) Püüan aktiveeruda pildistamise osas.
Postita kommentaar