Lihavõtete tegemised

Järjekordsel nädalavahetusel taban end mõttelt, et oleks vaja rohkem vabu päevi, et kõik remondi-, koristus- ja aiatööd tehtud saaks. Ja sama hooga mõtlen, et lihased on rebimisest üle kere sedavõrd kanged, et pisike kontoris istumise paus ei teeks paha.

Blogimisega olen ka pisut hilinenud, nimelt see siin on alles lihavõtete jutt.

Käisime üle pika-pika aja Viikkis linde uurimas. Esimesena jäi siiski pildile loom:



Linde oli ka. Kiivitaja on uhkes sulerüüs:




Metsarajal kohtasime talvikesi, pildile jäi neist üks:





Ka linavästrikud on kohal:



Teeäärses ojas olid konnad ninad välja pistnud. Kui mööda kõndisime, kuulsime ainult sulps! ja sulps!, kui nad end põhja üritasid ära peita. Ühele sain siiski pihta:



Oli vahva selline vaba päev võtta ja värskes õhus ringi mütata. Mis sest, et kaamerat ma ei oska enam üldse käsitleda ja silm pole ka absoluutselt pildistamisega harjunud. Sellest hoolimata oli tore!



Terve posu linnuvaatlejaid oli ka kohal, uurisid, kas Eesti poolt tuleb soojade tuultega mingeid huvitavaid liike:




Samal päeval käisime ka teistsuguseid linde vahtimas, kogemata sattusime õigel ajal kohale, kui lennukid teatud suunast Helsinki-Vantaale maandusid. Finnair läheneb:



Ja Flybe pisem, propelleritega lennuk:



Publikut oli lennumasinatel palju. Üks oli selline:



No milline megajänes! Teine pilt ka, kui ma samal ajal naersin ja üritasin jänksi pildistada, kohe näha, et fookusest väljas:




Tegelikult pole vaja eriti kaugele minna, et loodust jälgida. Meie õuel silkavad jälle jänesed, üks tuli päris akna alla peesitama ja varbavahesid puhastama. Istus seal rahumeeli, kui meie imestades aknast välja vaatasime. Pilti ma ei taibanud teha. Aga metskitsed sain kuidagimoodi pildile. Muidugi esmalt nad jalutasid kohe üle tee põllu ääres, aga ilmselt nägid mind aknast ja panid üle põllu kimama. Selle aja peale jõudsin mina ka ülemise korrusele ja haarasin fotoka:



Kodused elukad on samuti kevade saabumisega väga rahul - päikesepaistet on rohkem ja seda polegi tegelikult palju vaja, et pikali heita ja peesitada:



Üks sõber käis meil teise korruse aknast sisse vaatamas:



See ei ole meie kass ja täpsustan veelkord, et tegemist on teise korruse rõduga :) Mööda garaaži katust on sinna küll võimalik ronida. Jääb ainult üle mõistatada, kas sõber Oranž käib meil tihti külas.

Aga kas miskit produktiivset oleme ka teinud? Nii sel kui eelmisel nädalavahetusel tegelesin muuhulgas multši tekitamisega ehk siis lasin oksapurustajast oksi läbi. Kui oma väiksest metsatukast kuuski harvendasime, siis pisemad oksad jätsime kuivama. Nüüd oli sobiv hetk neist lahti saada, sest tahtsin istutuskastide ümber korralikku okaspuumultši. Lisaks on maja taga kallakul, kus varem mets oli, hunnikute viisi langetatud puude pisemaid ja ka suuremaid oksi, mis ongi hea sealt tulevase terrassi eest ära korjata.



See pilt on eelmisest nädalavahetusest, nüüd olen multšiga vist kolmanda kastini jõudnud.

Aga teate, õues on praegu nii ilus! Linnud laulavad võidu, ülased õitsevad ja isegi esimesed võililled on õide puhkenud. Eelmises kodus üritasin võililledega võidelda, aga siin pole mõtet. Ja tegelikult on see päris ilus, kui muru on kollaseid õisi täis :) Võib-olla juba nädala-paari pärast!

Käib töö ja vile koos

Ootasin pikisilmi lihavõtteid, et neli järjestikust vaba päeva tõhusalt maja kordategemise peale pühendada. Nüüd juba esimese päeva õhtul tundub, et olen läbi nagu läti raha. Võibolla see läheb homseks üle?

Meil on teisele korrusele viiva trepi all suhteliselt asjaliku suurusega panipaik. Seni me miskipärast pole seda eriti kasutanud, aga täna võtsin asja kätte ja kraamisin selle puhtaks. Ämblikuvõrgud seintelt ja nurkadest kadusid nagu niuhti tolmuimejasse ning tolm riiulitelt (jah, seal olid isegi riiulid valmis!) hävis märja lapiga. Tulemuseks on ideaalne panipaik sellisele remondikraamile, mida enam aktiivselt vaja ei ole: vannitoa kahhelplaatide ülejäägid, kasutamata tapeeditükid, värvipurgid, pintslid ja pahtlid. Ja kõige tipuks kolm kasside kandekasti, mis tegelikult võtavad suhteliselt palju ruumi.

Sama hooga sai ka majapidamisruum korda tehtud. Seal säilitasime puitmaterjale ja üht-teist muud remonditavaari. Need on nüüd samuti ühte nurka sätitud, uus pesunöör üles pingutatud ja ruumi on jälle piisavalt! Kaks kummutit, mis mujalt kohta ei leidnud, on nüüd samuti allkorrusel. Hakkab looma! Eriti seepäraat, et kui mina koristasin ja asju sättisin, oli Aki jõudnud peaaegu terve ülemise korruse laeliistud paigaldada. Äge.

Homme kavatsen hommikupooliku vabaks võtta ja poodlema minna :P Ja võibolla paar võõrasema hankida, lilli ongi veel kuidagi vähe.

Ilusaid lihavõtteid ja kena kevadet!

Raamaturiiul

Nädalavahetus on jälle tegusalt möödunud. Tundub, et viimistlustöid jagub kõvasti, isegi lõppu ei paista veel. Näiteks laeliiste ostsime 80 meetri jagu ning nende mõõtmise, saagimise ja kinnitamise peale kuluvad mõned tunnikesed.

Aga täna saime minu tuppa raamaturiiulid paigale, no viimaks ometi! Kõik mu raamatud ja ajakirjad leidsid lõpuks endale koha. Täielik rõõm!



Juba mitu kuud ootasid toa valmimist ka valguspallikesed. Need leidsid sobiva koha raamaturiiuli kõrval. Üht-teist on veel tuppa vaja, näiteks paar sellist olulist asja nagu kardinad ja laelamp. Aga küll jõuab :)

Toatäis värviteraapiat

Lõviosa nädalavahetuse tegutsemisest kulus tapetseerimise peale. Ja siin see minu silmailu on:



Pilt on võetud õhtupimeduses, toon on seega pisut külm. Tegelikkuses on see maailma kõige rõõmsameelseim tapeet. Ma taban ennast seda vaatamast ja sisemiselt naeratamas. Kui räägitakse värviteraapiatest, siis minu jaoks seisneks see selles, et ma istuks sinna tuppa maha ja lihtsalt imetleks.

Okei, saite vist aru, et ma olen täiesti pöördes sellest tapeedist :)

Tapetseerimine oli hoopis teine lugu, on nimelt täiesti võimalik, et mu suust kõlas järgmisi väljendeid: "kelle idee see oli kogu tuba tapetseerida?", "mitte kunagi enam ei pane ma tapeeti", "*&%¤(" ja muud taolised.

Eile pidasin lisaks vaba päeva ja tegin õuetöid. Nimelt peenramaakastide ümber peab kiviäärise varakult kevadel valmis saama, sest kui maa ära kuivab, siis seda kivikõva savi ei kaeva enam keegi mitte mingi nipiga. Aga olin oma plaaniga natuke varakult liikvel - maa oli osaliselt veel jääs. Pealmised paar sentimeetrit olid pehmed, aga labidaga sügavamale torgates tulid jääkamakad vastu. Pisut sain siiski äärist edasi pusitud ning ka kastidesse komposti ja kanasõnnikut lisatud. Nüüd tulgu kevad, et saaks seemned maha panna :)

Välisukse ette panin ka esimesed kevadekuulutajad juba paar nädalat tagasi välja. Pisut vähe nagu oleks neid, vaja juurde, eks? :)



Rebaseonu ja siil hoiavad nartsissidel silma peal:



P.S. Tõstsin sügisel elulõngad potiga garaazi, mõttega "vaatame, kas elavad talve üle" - ja veel kuidas! Mõlemad ajavad võrseid välja ja teisel on juba õienupud küljes. Nüüd peaks uurima, et mismoodi neid peaks alla lõikama ja mis ma siis nendega teen - välja ju veel ei vii.