Suhkruvältimise eksperimendist

Täna sai sel talvel teist korda lund koristatud. Paistis juba niimoodi, et kevad tuleb mühinal, oli ju ometi kõik lumi ära sulanud, linnud laulsid ja lisaks nägin ühel hommikul lausa kahte luike taevas lendamas. Aga täna tegime jälle ahju tuld ja ma viisin lindudele maapähkleid ja seemnesegu, et neil millegagi kõhtu täita oleks. Varsti peaks vist mõtlema, et kas istutuste jaoks on vaja seemneid esikasvatada...

Aga see selleks. Viimased kuu aega olen suhkrudieeti pidanud. Hoidunud šokolaadist, muust magusast ning maitsestatud jogurtist ja kohupiimast - need on olnud minu lemmiksuhkrupommid. Nende asemel olen nosinud puuvilju: pirne, banaane, mandariine. Miks siis selline otsus? Mulle hakkas tunduma, et igapäevane suhkrudoos pole eriti mõistlik. Kolleeg andis viimase tõuke - ta oli juba kuu aega suhkrut vältinud, sest ta lihtsalt otsustas nii. Tema otsusekindlus andis ka mulle julgust suhkruvaba dieeti proovida.
Väga hull ei olnudki. Sõin küll palju rohkem kui varem, sest kõht oli tühi. Varem võtsin sellisel puhul "midagi head", nüüd sõin leiba või puuvilju. Ma tean küll, et ka puuviljad sisaldavad palju suhkrut, aga see on vähemalt naturaalne. Ja no päris ekstreemsusteks ma nüüd ka valmis pole :)
Paar korda jõin kogemata klaasi apelsinimahla ja avastasin alles hiljem, et sinna on tõenäoliselt suhkrut lisatud. See lihtsalt ei tulnud mulle pähe. Ühe korra patustasin külas käies, aga muidu suutsin ahvatlustele vastu panna. Kuni tänase nädalavahetuseni. Dieet oleks pidanud alles esmaspäeval lõppema, aga ei viitsinud enam pingutada :) Palusin Akil tuua poest šokolaadipähkleid ning Jaffa-küpsiseid (ma ei tea miks, pole neid sada aastat söönud, lihtsalt kargas pähe, et tahan!).

Kas teate juba, kuidas see lugu edeneb? Pugisin peale lõunat ennast head-paremat täis ja nüüd ma ei saa täpselt aru, et mis teema selle magusaga on. No ei ole eriti eufooriline tunne. Oli hea jah, aga mitte nii hea, kui ma olin ette kujutanud. Hea meelega võtaks paar pirni praegu, kui mul kõht nii täis poleks.