Ilm oli suurepärane - päikeseline, aga mitte liiga palav ning värskendavad tuulepuhangud merelt. Lebasklesime soojal kaljul, mugisime võileibu, jälgisime linde ja klõpsisime pilte. Puhkus missugune!
Jõgitiir püüdis täpselt meie ees kalu, saime tema meisterlikku lennuoskust lähidistantsilt jälgida:
Hiljem ringi jalutades ma imestasin, et miks tiirad istuvad kividel, nokk lahti, aga häält ei tee. Pildile jäi tõestusmaterjal: niimoodi üritatakse kala alla neelata.
Merisk jalutas rannavees:
Ja minek!
Kui istumisest küllalt sai, tegime rannal väikese jalutuskäigu. Rannakividel tegi miski lind põnevat häält, aga esialgu ei leidnud silm kedagi üles. Lõpuks märkasime täiusliku kaitsevärvusega linnukest:
Teen pakkumise, et tegu on jõgitildri ehk vihitajaga.
Hahamammid olid poegadega liikvel. Ühes parves oli neli-viis täiskasvanut ja trobikond väikseid karvapallikesi:
Ühel hetkel otsustati väiksele kivinukile ronida. Esmalt vanemad ees:
Ja nooremad taga:
Lõpuks sulpsatasid täiskasvanud linnud vette tagasi ja tibud jäid kivile:
Valgapõsk-lagledel oli samuti järelkasvu:
Olime oma ringkäigult tagasi tulemas, kui äkki minu ees kaljul miskit liikus. Tegin vist väikse hüppe enne kui asja ära tabasin - mitte kivi ei liikunud, vaid nastik. Ja esimese järel kohe teine! Mul läks hetk aega, enne kui kaamera korralikult kätte sain ja fokuseerida üritasin. Üks võte õnnestus ja läinud nad olidki, üks kivide vahel olevasse loiku, teine kaljuprakku.
Selline päev siis. Mõnus üle pika aja pildistamisretkel olla ja päikest nautida.
Õhtuks tulime koju, panime vorstikesed grilli ja nautisime magustoiduks veini ja juustukooki. Mina jätkasin pikutamist õues - laotasin murule teki, tõin toast kaks patja ja lihtsalt olin. Suvi on ilus aeg!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar