teisipäev, 20. november 2012

Hibernatsioon

Kuna ma ei või igasse postitusse kirjutada, et "appi kuhu kõik see aeg kaob", siis ma ei olegi tükk aega midagi kirjutanud :)

Ega midagi öelda ka ei ole. Tundub, et talveunele võiks minna, sest kes see sellise pimedaga ikka ärkvel on. Tegelikult suure osa vabast ajast istungi sooja teki all ja loen. Blogisid, ajakirju, raamatuid. Mul on käsil (see on palju parem sõna kui pooleli :)) hetkel kaks raamatut, Daniel Kahnemani üllatav ja mõtlemapanev Thinking, Fast and Slow ning Caitlin Morani feministlik How To Be a Woman. Esimest soovitan soojalt kõigile, kes tegelevad andmeanalüüsi või statistikaga. Tegelikult ka kõigile teistele, sest raamat räägib loogika- või mõttevigadest, mida meie ajud teevad - jätkuvalt ja märkamatult.

Mõnusat pimedate õhtute veetmist - küll see kevad millalgi tuleb!

2 kommentaari:

aimarii ütles ...

Minagi küsin, kuhu mu kõik aeg kaob. Midagi ei tänagi valmiks tulnud. Ehk süüdlane on must ja märk novebri, kes teab.
Lugemine on hea. Caitli ma tunnen, aga Kahnemani mitte.
Ma küll soovin enne kui saab kevad, tuleks palju lund, et suusatama võiks minna. Siin Põhja poolesgi on veel maa valge, aga soojakraadid oli täna +4. Lumi hakkab sulama.

Maris ütles ...

November on tõesti üks masendav kuu. Detsembris on vähemalt pühade ootus ja puhkepäevad, see aitab natukenegi. Ja jaanuaris hakkab juba valgemaks minema, algul küll tasapisi, ent siiski.

Lund võiks tõesti vahelduseks tulla, kuid ilma suure pakaseta :)