Uhhuu pühad, kus te olete? Mul on vaja vabu päevi, rohkem kui need hädised nädalavahetused pakuvad. Kuu aega on vaja veel kannatada. Ja siis kui jõulud tulevad, siis ma kõigepealt magan. Esimesed paar päeva võiks lihtsalt maha uneleda: kümme tundi järjest magada, natuke ehk vahelduseks lugeda ja siis jälle tukkuda.
Viimased paar nädalavahetust on laupäev just sellise tegevuse peale kulunud - unevõla kustutamiseks. Mitte et ma nüüd nädala sees erakordselt vähe magaks, lihtsalt unevajadus on keskmisest suurem.
Kui uned magatud, siis jõuab ka remonti teha. Ma tegelikult lausa ootan, et saaks jälle töösabast kinni ja remondipoolt edendatud.
Tööl on mul üks põnev projekt. Raske, aga huvitav. Koostööpartnerid, kellega on vahel keeruline ühist keelt leida - sest me lihtsalt teeme nii erinevaid asju, kuigi sihtmärk on sama. Aastalõpu kiired ja paar üleliigset ülesannet. Õnneks on olemas supermõnusad töökaaslased: ühelt võid alati abi küsida, aitab nõu ja jõuga, teine teeb oma olemuse ja huumoriga iga tööpäeva heaks, kolmas on mõtteguru, kes vajadusel kasutab tabavat sarkasmi, neljas on jutukas tuulepea, kelle stoorid alati naerma ajavad - isegi kui endal satub kehvem päev olema. On teisigi toredaid inimesi, kõiki ei jõua üles lugedagi.
Lõpetuseks räägin ühe kolleegi jutu edasi, see on selline hea tuju jutt. Algab kõik küll natuke dramaatiselt, nimelt lendas ühel pühapäeval kolleegi akna vastu pihlakamarju puginud siidisaba. Potsatas maha ja jäi sinna uimaselt vaaruma. Mu töökaaslane oli kõik loomakliinikud ja muud võimalikud kohad läbi helistanud, kuid keegi ei pakkunud abi. Lõpuks tabas ära, et Korkeasaari loomaaias on metsloomade "polikliinik" ja võttis kõne sinna. Tooge lind kohe siia, öeldi sealt - ja nii tehtigi, autole hääled sisse, lind õrnalt kingakarpi kuumaveepudeli kõrvale pakitud, et jahtumist vältida. Kohapeal juba oodati, väike patsient võeti vastu ja lubati teada anda, kuidas linnu käsi käib. Ja paar päeva pärast intsidenti tuligi kolleegile meil, kus teatati, et siidisaba oli peale väikest puhkust ja söömist jälle reipaks ja elujõuliseks muutunud ning vabaks lastud. Korkeasaarel olevat ka teisi siidisabade parvi, nii et tõenäoliselt on linnuke endale sealt seltsi leidnud.
Selle jutu peale tundsin suurt vajadust metsloomade polikliinikut toetada, mis sest, et tavaliselt olen kõiksuguste annetuste ja "osta Aafrikasse kits" -kingituste suhtes skeptiliselt meelestatud. Eks kindlasti oleks ka palju mõttekamaid toetust vajavaid kohti, ent seekord siis nii :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar