Puhkuse eelõhtu

VIIMASE töönädala VIIMANE päev ootab ees. Motivatsiooni on sel nädalal olnud juba tiba keerulisem ülal hoida, puhkus hiilib mõtteisse. Homme on veel viimane koosolek, viimased slideshowd ja meilid - ja siis ootabki ees viis nädalat oma tahtmise järgi ärkamist.
Remondi osas pole siin midagi vahepeal edenenud, aga nädalavahetusel hakkab töö jälle pihta. Demolition ja total destruction.

Siin maal (ma ikka nimetan seda maakohaks) on suvel nii ilus. Tuvid kudrutavad ja jänesed silkavad õues. Õhtuse päikese värvid majaesisel põllul ja pilvemürakad taevas on mõnusalt maalilised. Eelmise nädala algul oli ühel õhtul eriti põnev valgus, üritasin seda ka pildile püüda:





Jaanipäeval istusime õues kui äkki vuhises metsaservast suur pruun lind naabri maja suunas ja sealt edasi põllule. Esialgu mõtlesin, et mingi viu või pistrik, aga oligi hoopis ökul! Täpsemalt kõrvukräts. Tiirutas teine 5-10 minutit põllul, mina seisin põlluserval ja üritasin korralikku kaadrit saada. Aga 150 meetri kauguselt ikka mõistlikku pilti ei saa :) Paar sellist "seal kaugustes ta siis lendas" pilti mul on.





Kui nüüd need vihmased ilmad ometi ära lõppeksid, läheksin paaril õhtul kaameraga põllule, küüni kõrvale istuma. Võib-olla tulevad siis öökullid ja metskitsed ja jänesed mulle poseerima :)

Seina lammutamine

Jaanipäev ja sellega kaasnev pikendatud nädalavahetus (siinmail st reedest pühapäevani) on muidugi ideealne väikese remondi ja lammutamise jaoks. Reedel võtsime rahulikult ja katkusime ainult viimased laelauad ära. Siis väike uinak, grill ja vein - niimoodi see jaanipäev mööduski.
Täna hakkasime pisut suuremat lõhkumist tegema ehk siis võtsime elutoa ja tulevase söögitoa vahelise seina maha. Tükk-tükihaaval hakkab kogu ülemine korrus peagi täielikku destruktsiooni meenutama :)

Enne:



Pärast:



Ja teisest suunast, enne:



Pärast:



Homme jätkame söögitoa lae eemaldamisega.

Saime ka teada, et ülemise korruse WC seinad on tõesti ebasobilikud tulevase duširuumi jaoks, nii et trallallaa, see tähendab seinade mahavõtmist ja uute ehitamist. Ja kaevuvesi on tumekollase asemel helekollane. Progress!





Endiselt mõtleme, kas teeme oma puurkaevu või saame veel kuidagi naabrite kaevu korda. Isegi kui kraanist millalgi täiesti läbipaistvat vett hakkab tulema, saadan ma veeproovi igal juhul laboratooriumisse testimisele. Mina seda vett enne kasutada ei julge, kui on tõestatud, et see on joodav.

Vihmase päeva tööd

Terve päeva on vihma kallanud. Kergelt uimane ja melanhoolne tunne tuleb sellise ilma tõttu peale. Seetõttu polegi täna midagi suurejoonelist korda saatnud, pisut nokitsesime remonti teha.

Suurim töö sai tehtud hommikul, kui hakkasime elutoa laelaudu ära võtma. See on selline suurte biitsepsitega inimeste töö vist, sest mul oli päris raske kogu aeg üles vahtida ja naelu välja tõmmata. Aga eks ma võtan jälle trenni mõttes seda. Paari tunniga sai pool lage tehtud, lauad teise tuppa tõstetud ja lae vahelt kraesse kukkunud hiiresitt tolmuimejasse tõmmatud.

Pärastpoole käisime ehitustarvete poes (jälle), sest sealt on pidevalt üht-teist vaja. Pärastlõunal oleme vaikselt tiksunud, ma natuke koristasin, sättisin esiku korda ja pesumasina käima. Vahepeal alustasin Minu Supilinna lugemist ja tundsin ennast allkorruse kaminatoas madratsil lebotades samasuguse boheemlasena nagu sealsed tegelased.
Aga rohkem nagu ei jaksagi hetkel, nii et otsustasin vähemalt blogi suhtes produktiivne olla. Mõtlesin, et panen siia lõpuks ometi ülemise korruse skeemi ka üles, siis on ehk lihtsam aru saada, et millest ma siin seletan..

Punased seinad võtame maha. Ja praegu on duširuumi asemel garderoob. Magamistoa kapid liigutame sellele seinale, mis on vastu väikest tuba ja väiksema toa kappide asemele tulevad tõenäoliselt meie olemasolevad raamaturiiulid. To be continued ...

Tapeet 0 : 1 Maris

Nädalavahetus käes ja jälle sai natuke remondiga tegeletud. Ööseks kolisime muide voodi (st madratsid ainult) allkorrusele, sest selle suure kuumuse käes pole ma juba kolm ööd korralikult magada saanud ja hakkasin kergelt koomas zombi moodi olema. Nüüd sain vähemalt kuus tundi ilusti jutti magada enne kui Laku tuli ukse taha määgima :) Täna oli kohe teine olek!

Remondi osas saime viimaks tulevas söögitoas tapeedikatkumisega ühele poole. Lisaks sai samast kohast vana parkett ära rebitud ja praeguse garderoobi ehk tulevase duširuumi seinu hakatud lammutama. Nüüd uurime ehitusmääruseid, mismoodi peavad duširuumi seinad ehitatud olema, et nad võimalikult veekindlad oleks. Hetkel üsna tõenäoline variant on see, et peame vaheseinad uuesti ehitama karkassist alates, sest duširuumi seinte puukarkass ei tohi olla põrandapinnast allpool. Ja seda see ju muidugi hetkel on ... Ütleme nii, et sellisel juhul muutub meie ajagraafik ja remondijärjekord suhteliselt palju, sest need kõnealused vaheseinad on samas ka magamistoa, esiku ja tulevase söögitoa seinad, mis muidugi duširuumi seinte valmimist ootama jääks. Ja duširuumi ei ole mõtet enne teha, kui sellele ehitusloa oleme saanud. Millal see võiks toimuda, ei oska hetkel öelda, sest me ei ole veel luba taotlenud. Millalgi sügisel ehk, igatahes mitte enne puhkust.

Niimoodi siis asjad, aga igatahes uurime nüüd määruste värki ja mõtleme remondigraafikule plaani B välja. Üks asi on kindel - töid on siin piisavalt, puhkuse ajal pole nagunii mingit lebotamist :)

Suvelilledega müttasin täna ka pisut, ostsin viis raudürti ja istutasin neist kolm amplitesse. Kaks jäi hetkel üle, aga see on ainult sellepärast, et lillepoes oli viiele lillele kombopakkumine, millest ma muidugi keelduda ei võinud :) Selle pakkumise tõttu pean nüüd homme kaks lillepotti juurde ostma. Üritan millalgi neist pilte ka võtta, täna ei olnud selleks mahti. Nüüd aga vein ja jalgpall!

Lugemisvara: Minu Inglismaa

Sünnipäevakingituseks sain posu raamatuid, selle üle on mul väga hea meel :) Suur osa neist ootab veel kummuti peal, aga Minu Inglismaa võtsin sünnipäevanädalavahetuselt naastes laeva peal ette.

Tegelikult on see selline sügisõhtute raamat minuarust. Õdusas stiilis kirjutatud, lummavalt ilusate briti mägede ja järvede piirkonna kirjeldustega. Loodusest, kultuurist, kunstist ja muusikast tuleb raamatus juttu, sekka pisut ajalugu. Mulle tuli raamatut lugedes ääretu kiusatus lennupileteid broneerima hakata. Tegelikult see tuleb mulle praktiliselt iga Minu-sarja teksti lugedes :)
London on ammu minu Places To Go -nimekirjas olnud ja nüüd see tõusis seal jälle paari koha võrra. Ja loomulikult Londoni lisaks muud piirkonnad, millest raamatus juttu on - mäed ja järved, Cornwall, Kanalisaared ...

Erinevalt enamikust Minu-raamatutest polnud Minu Inglismaa eneseleidmise või silmade avanemise raamat, kus palju omi tundeid või isiklikke mõtteid kirjeldataks. Teisalt tuli tunne, et autor juba teab, kes ta on - jalad maas olev mõistlik inimene (vähemalt selline tunne mulle tuli) - kel pole vaja ekstreemseid elamusi oma elu paikapanekuks. Mägironimine ja -matkamine tegelikult on suhteliselt ekstreem, aga sellest on kirjutatud pigem kauni looduse võtmes, mitte niivõrd iseenese füüsilise või vaimse ületamise vaatenurgast. Ja mulle need maalilised loodusstseenid meeldisid. Väga hea lugemisvara.

Mida külvad, seda lõikad?

Täna oli tibude lugemise päev ehk neli kuud on tiksunud täis töökoha trenniklubis. Läksin hommikul suures ärevuses ergomeetritesti tegema, et näha, kas mingit arengut on üldse toimunud. Tegelikult ma ei ole ju iga nädal kolm korda sörkimas-kõndimas käinud nagu pidi, kaks korda oli enam-vähem selline tugev keskmine. Ja kui nädala kolmas trenn oleks pidanud pikemat sorti olema, siis mina tegin 90 % ulatuses ikkagi ainult pooletunniseid minimaalseid trenne. Pulsi suhtes pole ma ise mingit suurt positiivset arengut märganud, peale lühikest sörki pean ikka tagasi kõndimise peale minema, sest pulss tõuseb liiga käbedalt.

Nii et pisut närviliselt läksin testi tegema. Kohe hopsti pandi mind veloergomeetri peale ja hakkasin sõtkuma. Püüdsin mitte ekraanil vilkuvat pulssi vahtida, mitte selle peale mõelda, aga muidugi silmanurgast nägin numbreid. Kohe algul oli suurest ärevusest üle 120 löögi pulss, uskumatu. Esimesel koormustasemel ronis pulss ruttu üle 140, teisel koormusel oli vist üle 150. Heas vormis inimesel peaks löögitihedus siinkohal palju-palju madalam olema. Kolmanda, suurima koormusega sain ka lausa paar minutit seekord sõtkuda, viimati mind ju eemaldati kõrge pulsi tõttu ergomeetrilt :D

Lõpuks tulemus oli see, et mingisuguse graafiku järgi oli mu hapnikutarbimise võime pisut paranenud, ehk siis olin tõusnud skaalal väga kehvast kehvale. Jess! :D Progress siiski, mis sest, et väike. Füsioterapeut seletas veel miskit, et mul pulss tõuseb tõesti alguses väga kähku teatud tasemele, aga sealt edasi ei ole samasugust kiiret tõusu. Ehk siis minu treeningu suhtes andis ta juhtnöörid pulssi vähem jälgida ja rohkem tunde järgi joosta. Rahulikku sörki oma jaksamise järgi.

Lihasjõu ja rasvaprotsendi mõõtmine oli ka, aga seal ei olnud mul mingit arengut, sest ma ei olnud ka nende suhtes mitte midagi ette võtnud. Lihased niisiis endiselt hinne 4, rasvaprotsent ülisuur, BMI normaalne. Kui nüüd esimeses faasis oli minu peamine eesmärk vastupidavuse parandamine ja regulaarse trennirütmiga harjumine, siis peale tänasest testist toibumist (reielihased annavad juba tunda, trepist laskumine on kergelt ebamugav..) võtan ette aeroobse koormuse suurendamise - pikemad ja natuke reipamad sörkimised-kõndimised. Sellele lisaks lihastreening, millalgi tahaks ikkagi hinde 5 saada.

Suvised põllud

Mis remonti siin jõuab üldse teha, kui jalgpalli EM on käes? Vastus on, et mitte eriti.

Ühel õhtul jalutasime ümbruskonnas ringi, kõmpisime lähedal asuva jõe äärde ja jäime muuhulgas sääskede rünnaku kätte.

Aga pildikesi siis meie lähipõldudest ja metsadest.



See ongi meie majake, ülevalt kallaku pealt paistab päris pisike :) Alumist korrust pole siit suunast näha.

Kaev, osa 2

Kaevusaaga edeneb. Täna käis puhastusfirma uut puhastust tegemas. Hetkel ei tea veel, milline tulemus on, sest lülitasime pumba välja, et suurem liiv settiks. Hommikul tuli ju veel sellist vett:





Ikka hea, et on oma kaev ja vesi!!

Kassid olid päeval avastanud kapi, kus nende kiisueineid hoiame. Sealt olid kassitoidu tetrapakid köögipõrandale tõmmatud, aga neid nad muidugi avada ei suuda. See-eest nüüd õhtul kuulen köögist mingisugust lohistamise häält. Nagu mingisugune plastmassist asi libiseks mööda põrandat. Ja no mida ma näen - Laku lohistab väikest kuivtoidu pakikest, mille ühte külge on auk sisse näritud. Võttis sealt käpaga kenasti krõbinaid välja ja sõi matsutades.





No ei ole ka ime, et üks meie kassidest on ümaram kui teised :)

Ahjaa, kaamera osas on ka üht-teist toimunud. Hoolduses ei õnnestunud neil lõpuks viga parandada, nii et saatsid mulle uue objektiivi. Täna saabus see kohale, nii et peakski millalgi uut objektiivi testima minema.

Kollane kaevuvesi ja taplused tapeediga

Meil on kaevuga natuke pahasti. Esmaspäeval käidi seda puhastamas (iga kümne aasta tagant seda tehakse) ja nüüd on vesi savine ja kollane. Tavaliselt peaks liiv ja muu puru mõne päevaga settima, aga nüüd pole see kollasus üldse vähenenud. Naabritel (meil on kaev nendega kahe peale) ei tööta pump üldse, sest see tõmbas end tõenäoliselt mingit kruusa või liiva täis ja ütles töölepingu üles. Paistab esialgu nii, et puhastusfirma tegi mingisuguse apsaka. Homme tuleb sealt firmast mingi asjamees kaevu kaema, eks kuuleme siis, mis edasi saab.
Meil on vähemalt seegi hea, et kraanist ja wc-st vett tuleb, ja tegelikult olen ma edukalt selle veega ka pesu pesnud - õnneks plekke külge ei jää, aga muidugi joogi- ja toidutegemise vee peab poest tooma. Ja juustele see savivesi hästi ei mõju, uskumatu millised takud mul on peas! Kamm ei käi eriti hästi läbi.
Aga eks vaatame, mis saab. Kas saavad kaevu korda või tuleb mõelda uue puurimise peale ...

Remondi suhtes oleme jälle tasa ja targu edenenud (või no vähemalt tasa..). Rebisime elutoast ja tulevast elutoa jatkest tapeete maha. Ma üritan millalgi kõigist tubadest ka pilte üles riputada, aga praegu mõningad kaadrid tapeedisõjast.

Elutoast koorus tapeet peale veega pritsimist kenasti maha - no problemos.

Siit tuli tapeet nagu niuhti ära:


Aga ühte tuppa on pandud vist mingisugune pestav tapeet, no see on täielik hullumaja! Teed tapeedi märjaks - mitte midagi ei juhtu, miskit läbi ei imendu. Esialgu kiskusime seda lihtsalt pahtlilabida abil jõuga ära. Täna käis Aki hankimas mingi teradega tööriista, mille abil tapeedi sisse esmalt kriimud veetakse, misjärel tapeet märjaks tehakse. No töötab pisut paremini kui esimene variant, aga täielik jõupunnitus ikkagi. Õhtuks oleme ühe seina enam-vähem valmis saanud. Teine ootab veel ees.

Selline situatsioon oli hommikul: