Esimene trenninädal - normull

Esimesel trenninädalal olen eesmärkidega ilusti hakkama saanud. Kolmapäeval tegime peale tööd reipa müttamise lumesajus, tiba üle poole tunni ja keskimine pulss oli 125. Samasugune sooritus oli täna, ainult et ilm oli kõvasti parem - päike paistis ja räästad tilkusid, täiesti kevadine kohe. Reedel oli natuke ekstreemsem värk, testisime esmakordselt meie räätsasid. Liikusime maja taha metsa ja tegime seal umbes tunnise tiiru. Pulsi kiskus kohe kõrgemaks, sest osa ajast vajusime ikka korralikult lumme ja oli selline pooleldi sumpamine. Keskmiseks pulsiks tuli sel trennil 135, aga väga äge oli! Peaks mingisuguse põneva sihtkoha räätsanduseks välja mõtlema, mõni looduskaunis koht näiteks.. ja siis kaamera ka kaela ja müttama!

Kui nüüd samasuguse hooga ka järgmised seitse nädalat vastu pidada, siis võiks ju ergomeetritestis mingit tulemuse paranemist näha olla?

Elukohavahetuse teema on selle võrra edenenud, et korteri müügilepingu sõlmisime reedel. Meil on nüüd ligikaudu kolm kuud uus koht leida ja sisse kolida. Hmm.
Täna käisime üht kena puumajakest vaatamas, mis piltide pealt paistis nii ilus ja potentsiaalne. Kohale jõudes aga oli juba kaugelt näha, et pole see, mida otsime. Ilus ja romantiline oli see küll, aga näiteks toakõrgus jättis soovida. Ja see on juba üksi niivõrd suur probleem, et ei hakka jamama.
Paar huvitavat on veel silmapiiril, järgmisel nädalal üritame vaatama minna.

Uhhuduuri raamatuga sain ka ühele poole. Mulle meeldis. Ladus ja humoorikas jutt ning suhteliselt ehe mulje jäi kirjeldatud maadest. Täna kohe lugesin Jeemeni uuest presidendist rääkivaid uudiseid suure huviga ja seostasin raamatu sisuga. Üritan nüüd õhtulugemiseks Hõbevalge kätte võtta, ei tea kas saab asja või on mu ajud selle jaoks juba liigselt pehmenenud? :)

Ilusat pühapäeva õhtut!

Trenniklubi algus - Tasa ja targu

Nagu ma siin mingi aeg tagasi hõiskasin, on meil tööl käima tõmmatud vormi- ja kiloklubid. Eelmisel reedel pidasid meile lühikese tunnise loengu medõde ja füsioterapeut. Rääkisid, mida süües silmas pidada ja mismoodi vastupidavust ja jõudu treenitakse. Kuigi sealt eriti palju uut infot ei tulnud, oli siiski väga hea seda kõike asjatundja suust kuulda ja endale meelde tuletada. Mulle meeldis see medõe jutt, et alusta nö suurtest liinidest nagu regulaarsed söögiajad (et siis mitte näljasena ahmida) ja mõtle järgi, kas sinu probleem seisneb söögi kvaliteedis või kvantiteedis (söö paremini vs söö vähem) või hoopis maiustamises. Ja alusta muudatuste tegemist vaikselt, nii et keha ja vaim sellele vastu peaks - mitte ainult paar nädalat, vaid ikka elu lõpuni.
Mul on ka probleem see regulaarne söömine ja täpsemalt hommikusöögi vähesus. Kohvi ja jogurt ei ole eriti piisav, lõunaks on juba suur nälg ja siis mugingi rohkem kui vaja :) Ja muidugi õhtul mõttetute kalorite tarbimise ehk maiustamise võiks ka vähemale jätta.

Toidu suhtes oli neil selge soovitus - puu- ja juurvilju rohkem ja valget suhkrut ja jahu vähem.

Eile käisin ka vastupidavust ja lihasjõudu mõõtmas, et treeningsoovitusi saada. Ma teadsin, et mu aeroobne vorm on olematu, aga no ikkagi oli masendav. Mul ei lubatud nimelt täit 11 minutit ergomeetril sõtkuda, sest pulss oli juba kaheksa minuti kandis 170 peal. Kolm varianti - mul on kas sitt vorm, erakordselt kõrge maksimumpulss või siis kilpnäärmeprobleemid. Tundub, et vastus kaldub selle esimese variandi suunas :D
Soovituseks sain siis rahulikult alustada, et vastupidavust treenida. Kolm korda nädalas pooletunnised reipad jalutuskäigud, pulss kuskil 120-140 vahel. Ja nädalavahetusel näiteks üks pikem. Vot nii siis. Kui ma selle peale silmi punnitasin, et kas tõesti järgmised neli kuud ainult jalutan, siis vastus oli enam-vähem jah. Pressisin füsioterapeudilt välja kahe kuu pärast uue ergomeetritesti, et oleks mingi vahepealne eesmärk ikkagi. Kahe kuuga nimelt peaks vastupidavuses muudatusi nägema.

Rasvaprotsent mõõdeti ka, selliste meeldivate tangidega, ja seda ma välja hõikama siin ei hakka :D Soovitus oli saavutada 22% ja ütleme nii, et see päris koheselt kätte ei tule.

Lihasjõud oli õnneks suht okipoki, ehk siis hindeks sain neli. Testisime hantlite tõsteid (viiekilostega, jeerum), kõhulihaseid ja jalalihaseid. Aga no viis võiks ju ikka olla, eks!

Nüüd on mul lihased suht kanged kõik. Eriti kõht. Aga täna juba lähme välja müttama, et vormi tõstmist alustada. Enam hullemaks ju minna ei saa? ;)

Kinnisvaraasjad

Nonii, korter sai nüüd vist müüdud. Tuli pakkumine, mille ka vastu võtsime ja järgmisel reedel on meil tehingu allakirjutamine ostjate pangas. Olen veel osaliselt reserveeritud enne kui nimed on lõplikult paberil, aga teisalt tunnen kergendust, et nii lihtsalt ja kiirelt müügioperatsioonist välja tulime. Viimasel nädalal helistasid mulle iga päev maaklerid erinevatest kinnisvarafirmadest. Õnneks on mul telefonis helistajate numbriotsing, nii et nägin kohe ära, millega tegemist ja ei vastanud neile.
Ühega küll rääkisin, tal oli meile "kindel ostja" ja tuli lausa ostja nimel meie korterit vaatama. Tegi lühikese tiiru, magamistube ei vaadanud ja siis hakkas jutt peale, et "ostjad" on valmis pakkumist tegema jne. Ja muidugi meie peaksime temaga lepingu tegema, et seda pakkumist saada. Huumorimees täielik. Üritasin esialgu olla cool and collected, aga kuna ta ajas oma jaburat juttu edasi, siis lõpuks sain täiesti pahaseks. Seaduse järgi on selliseid nippe kasutades müümine karistatav. No nüüd vist liialdan, kui seadusest räägin, aga põhimõtteliselt oleksin ma võinud ta kinnisvaramaaklerite järelvalvesse üles anda.

Nüüd siis otsime pingeliselt uut kohta ja loodame, et selline ikka leidub. Kompromissi ei tahaks teha ja peale praegusest kodust väljakolimist hotelli ka ei tahaks minna :)

P.S. Trenniklubi algab ka ilusti - tegin eile muffineid ...

Raamatuliinil: Uhhuduur ja teised

Kuna Aki vaatab telekast Voonakeste vaikimist ja mina keeldun seda uuesti vaatamast (jube horror film ju), siis ongi mul täna telekavaba õhtu. Eile lugesin lõpuni Liis Kängsepa Mina, Vandersell -raamatu ja täna võtsin ette jõulukingituseks saadud Ehh, uhhuduuri. Täpsustusena olgu öeldud, et tegemist on teise raamatuga, räägib sõidust Teheranist Addis Abebasse. Algus on meeleolukas ja paljulubav, kuigi ma endamisi mõtlen, et kas nad peale vägijoogi tarbimise ka midagi teevad? :)
Kamba esimest raamatut ma pole lugenud, nii et eks ma saan järgnevate lehekülgede jooksul oma küsimusele vastuse.

Samuti jõulukingiks saadud Tule ja Jää sarja neljandat raamatut, Feast for Crowsi üritan mitte liiga kiirelt lugeda. Nimelt sarja viies osa ilmub paperbackina alles kuu aja pärast. Tegin just tellimuse Play.comi ära, et raamat koheselt peale ilmumist postiga saabuks.
Telesarja teist hooaega lubatakse ka alates esimesest aprillist, nii et terve kevad möödub raamatuseeria tähe all. Jei!

Lõputu lumi

Imeline winter wonderland on saabunud, kuigi selle tulekuga ei osanud mitte kõik toime tulla - eile olid Lahti kiirteel uskumatud ahelavariid. Kui meie hommikul (küll mööda pisemaid teid) tööle sõitsime, tuli nii palju lund, et nähtavus oli tõesti vaid hädised paarkümmend meetrit. Ja sellise ilmaga tüübid muidugi kihutavad kiirteel.. Õnneks oli see siiski nö õnnelik õnnetus, kellelgi midagi hullemat ei juhtunud.

Täna võtsime päikeselise ilma puhul kaamerad näppu ja suundusime Kulosaari mõisa juurde. Päike läks muidugi pilve taha kaks minutit enne kohalejõudmist, no tüüpiline! Samal hetkel hakkas lund kallama, nii et sain vaid paar kaadrit võetud.

Mõisahoone:


Purikad:








Mõis teise nurga alt, lumesajus:


Lisaks jõudsime täna veel Ikeas käia. Pidime diivanipealseid uurima, sest aeg ja kassid on praeguste kallal kõvasti vaeva näinud, aga lõpuks väljusime sealt hoopis pildiraami ja minikasvuhoonega. Uskumatu, Ikeast ilma pangakaarti lehvitamata välja tulla ei saa. Aga nüüd mul on ürtidele kasvuboks, ja kassid ei saa sellele ligi :D Jess!

Reede

Täna ma ületööd ei tee! Tinistan veini ja naudin muusikat, näiteks seda, äge laul:



Vahvat nädalavahetust!

Kuidas aasta algas eesmärkide mõttes?

Mul on ilmselgelt mingisugune projektipõhine mõtlemine külge hakanud, kuna püstitan endale eesmärke ja siis jälgin seda, kui hästi ma neid täitnud olen. Hea, et ma endale veel deadline'e ja boonussüsteemi pole rakendanud ;)

Jaanuari alguses sai tõepoolest "aasta eesmärke" välja käidud ja kavatsen nüüd sellest väikest ülevaadet teha. Lühidalt olid eesmärgid siin:

1. Tahan hoida sõpradega paremini ühendust.
2. Korteri müük, maja ostmine ja remontimine.
3. Füüsilise vormi parandamine.
4. 2012 aastal tahan teha 2-3 huvitavat välisreisi.
5. Fotograafiaga seotud eesmärgid: Freemani raamat läbi lugeda, pildifailid läbi käia ja korrastada ning oma fotoraamat valmis teha.
6. 30a pidu

Jaanuaris on eesmärk nr. üks päris kenasti läinud ja selle üle on mul väga hea meel! Kaks reisi Tallinnasse, õhtusöögid, klubitamised, jutuajamised sõpradega. Ja ka järgmine tripp on juba kokku lepitud.
Teise eesmärgi osas on selline uudis, et korter sai müüki pandud ja sel pühapäeval tuleb esimene "avatud uste päev". Tegelikult esimesed huvitatud on meil juba vaatamas käinud. Ja mulle on helistanud või sõnumi saatnud vähemalt viis maaklerit, kes üritavad teineteisest paremaid vahenduspakkumisi teha ... Natuke kõhedusttekitav on muidugi see, et mis siis, kui keegi seda korterit osta ei taha? :) Aga põhimõtteliselt meil kiiret ju pole. Annan teada, kui miskit uut jälle toimub, praegu on lihtsalt ootamisfaas.

Kuna nr. 1 ja nr. 2 on mu vabast ajast suhteliselt suure osa ammutanud (pluss ajutine ületöö loomulikult, sellest ei ole pääsenud), siis ülejäänud eesmärgid on suhteliselt vähe tähelepanu saanud. Eriti masendav on see füüsilise vormi tõstmise värk, aga lohutan end sellega, et tööl tuleb kohe-kohe see vormi mõõtmine ja läheb võistlus lahti, nii et siis alustan ka mina trennimisega korralikult.

Ja tegelikult täpsemalt mõeldes olen ma ju natuke pildifailide kallal nokitsenud. Vaatasin oma statistikat (kõige kohta peab olema võimalikult täpne statistika! :)) ja tõdesin, et jaanuaris olen vähendanud 2010 piltide arvu 2114-st 2025-ni - lausa 0,8 GB võrra. Ajaliselt olen augusti piltide juures, nii et sept-dets on veel ees ootamas. Ja muidugi kogu 2011 failid ka...

30a peovärk on samuti vähemalt mõtetes edenenud ja mul on mingisugused ideed ja raamid olemas. Nüüd peaks veel päevad ja kohad lukku lööma ja päeva välja käima, et kõik võiksid selle oma kalendritest broneerida. Kolm kuud varem pole ju palju? :D

Väga hea, et selle ülevaate siin ette võtsin, sest mulle miskipärast tundus, et ma pole midagi edendanud ja kõik on täiesti laokil. Aga ei ole ju üldse nii, väga palju toimub ja olen jõudnud juba igasugu asju teha! Eriti arvestades sellega, et mul on täielik talveväsimus ja puhkusevajadus. Ma nii ootan kevadet ja seda, et peale tööpäeva oleks veel õues valge. Ja palju soojem muidugi!