Laupäeval võtsime taas ette retke Porkkalanniemi suunas. Teel nägime põllul mingisuguseid halle tompe, mida mõned huvilised juba tee äärest läbi binokli uurisid. Peatasime samuti auto kinni ja läbi kaamerasilma tompe uurides tuli välja, et tegemist on sookurgedega! Ausalt, ma pole kunagi varem päris oma silmaga sookurgesid näinud.
Mere äärde jõudmine oli sel korral juba tiba mugavam, ei pidanud igal teisel sammul läbi lume vajuma. Lund, lörtsi ja vett oli küll piisavalt, aga ennatlikult olin muidugi kummikud jalga tõmmanud ja probleemi polnud. Tegelikult korra vajusin küll puusani lumme, kuna ei aimanud, et mu all on lund täis sügav kaljulõhe..
Ja meri oli jääst vaba! Mingisuguseid jäätükikesi ujus ranna ääres veel ringi, aga kaugemal oli ainult sügavsinist vett. Ja suur hahaparv, mis kahjuks oli otsustanud nii kaugel meres loksuda, et neist mõistlikku pilti ei saanud.
>
Pisike sinitihane see-eest poseeris rõõmsalt.
Pildile jäi ka üks hoogne kajakas ja ...hunt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar