Ma olin meile laupäevaks kaks põnevat atraktsiooni välja vaadanud. Ma ei tea, kas ma ei ole Helsingi kultuurieluga lihtsalt kursis või siin tõesti pole selliseid põnevaid näitusi? Igatahes võtsime suuna kesklinna ja esiteks Skeppsholmeni saarele. Ilm oli meie poolel, hommikune jahedus sulas kiirelt päikesekiirte ees. Ja millised vaated meid ees ootasid - Stockholm on ikka ilus linn! Olen seal viimaste aastate jooksul küll mitu korda käinud, aga miskipärast pole olnud aega või võimalust kesklinnas kuningalossi ümbruses ringi jalutada ja vaateid nautida.
Aga nagu mainisingi, Skeppsholmenille viis meie tee ja seal ootas ees Hiina terrakotasõdurite näitus! Eksponaadid olid välja pandud Östasiatiska museetis (huvitav nimi minuarust eestlase kõrvale). Teema selle terrakota-armeega oli see, et Hiina keiser (seesama, kes kuulsat müüriasja edendas) tahtis hauatagusesse ellu kaasa korralikku armeed, et sealgi oma impeeriumi ülal pidada. Sõdurid olid 1.80-2.05 pikad, ehk siis selleaegse Hiina kohta äärmiselt massiivsed ja oma suuruse tõttu tõenäoliselt hirmuäratavad. Näitusel olid neist väljas muidugi vaid üksikud eksponaadid. Algupärased kujud olid värvikirevad, ent väljakaevamisel kokkupuutel hapnikuga hävisid värvid kiirelt.
Minuarust oli tegemist märkimisväärse väljapanekuga, sest sellest sai aimu selleaegse Hiina keisri suurusehullustusest. Teisalt võib ka oletada, et kuna keiser polnud just pehmemate killast, see tähendab hukutas tuhandeid inimesi, olid tal võib-olla kerged hirmud hauataguse elu ja eesootava "kohtumõistmise" ees - ja seetõttu pidi elu ajal sellise turva-armee ehitama. See on vaid minu teooria.
Aga Ida-Aasia muuseum ei piirdunud sellega. Püsinäitusel oli esil mitmeid huvitavaid esemeid Aasia minevikust. Portselanist nikerdisi ja nõusid, mitmesuguseid kujusid, põnevaid tekstiile, suuri skulptuure.
Stockholmi kultuurielamused ei piirdunud terrakota-armeega. Olin netist uurinud (muide äärmiselt meeldivalt leheküljelt), et Fotografiska-nimelises fotograafiamuuseumis on muuhulgas Annie Leibowitzi näitus. Sinna siis! Teel muuseumi sattusime veel poolkogemata peale kuningalossi vahtkonnavahetusele.
Ülemiselt pildilt paistab pisikesena Fotografiska-muuseum. Leibowitzi näitus A Photographer's Life filmistaaridest, teistest kuulusustest ja ka tema oma perest oli kohati väga muljetavaldav - ja kohati ei saanud ma aru, miks näiteks mõned hägusad, mustvalged, mittemidagiütlevad maastikupildid üldse esil olid. Aga eks kunst vist ongi selline natuke keeruline asi.
Lisaks Leibowitzile oli esil Lennart Nilssoni näitus nimega A Child is Born. See oli uskumatu! Samaaegselt natuke jube ja ilus, kohutav ja äärmist rahu kiirgav. Kui teil kunagi on võimalus seda vaadelda, siis soovitan soojalt.
Kuigi nädalavahetusel jõudsime palju - nii kultuurielamusi kogeda kui ka muidugi peamist - sõpradega üle pika aja ühist aega veeta, jäi veel palju nägemata ja uurimata. Näiteks SkyView, Millesgården, Waldemarsudde. Aga õnneks Stockholm on vaid tunnise lennureisi kaugusel!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar