Ma ei saa aru, miks kassidel ei võiks mingisugust järjepidevust olla.
Eilne situatsioon: Peidame Peemotile ja Lakule sea südametükkidesse ussirohu. Peemot teeb nendega kohe 1:0, Laku sööb küll ära südame, aga jätab rohu alles. Naukkule ja Lakule sai segatud tablett veega ja möksitud konservi sisse. Naukku istus pool õhtut kohkunult voodi all ja ei läinud taldrikule lähedalegi. Laku sõi enda toidu ära ja seejärel üritas pidevalt vägisi Naukku toitu ära süüa.
Tänane situatsioon: Peemotile ja Lakule tablett südametükkidesse. Kumbki ei söö. Järgmine samm - tablett veega ja konserviga segamini ja igale kassile oma taldrik nina ette. Peemot ignoreerib. Laku kraabib põlgliku näoga põrandat, püüdes toitu ära peita. Lõpuks hiilib kuskilt välja Naukku, kes hakkab ussirohutoitu täiega sisse ahmima. Oleme täielikult hävinud psühholoogilise sõja ja mulle tundub, et homme noolime ise taldrikult ussirohtu ja kassid vaatavad pealt..
Tegelikult homme õhtul lendame Stockholmi sõpradele külla. Uurisin netist paar põnevat vaatamisväärsust ka välja, tuleb üks kultuurne nädalavahetus ma ütlen!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar