Aasta 2010 kokkuvõte

Töö: Tööd on vist mitte eriti üllatuslikult olnud sel aastal jälle palju. Tiimis on olnud mitmeid muutusi - esimees lahkus kevadel, lähim kolleeg jäi sügisel emapuhkusele, uus inimene alustas pisut peale seda. Kõigele lisaks on firmal uus juht ning väga tarvilik uus action plan (ehk siis teisisõnu strateegia), millele olen ise ka saanud oma nõu ja jõuga kaasa aidata. Uuel aastal ootan igatahes tiimi juurde töökäsi ning jätkuvalt huvitavaid projekte.

Kodu: Alustasime märtsis vaikselt wc ülevõõpamisega. Juulis, kui oli 30 kraadi ja mõistlikud inimesed lebasklesid päikesevarju all ja libistasid külma jooki, vahetasime meie põrandat. Tulemuseks uus parkett ja elutoa ülevärvitud seinad. Aastalõpu suurim investeering (mitte raiskamine eks, vaid investeering, sel on vahe sees) oli uus elutoa söögilaud. Selline SUUR. Mulle hakkab see tegelikult ajapikku üha rohkem ja rohkem meeldima.
Nüüd võib vast ka blogis tasapisi välja öelda selle, mida juba mujal olen ka rääkinud - järgmisel aastal on selline väike ja ettevaatlik plaan uut elukohta otsida. Aga ei hakka sellest pikemalt praegu jahuma, et asja mitte ära nõiduda!

Tervis: Paar külmetust on vist aasta jooksul kallal olnud, aga tõsisemaid tõbesid olen suutnud vältida. Vorm on siiski kehv ehk olematu, pole viimasel ajal leidnud motivatsiooni seda kasvatada.

Reisid & üritused: Neid on sel aastal ikka olnud! Juulikuus oma autoga Norras tiirutamine, mis oli maastike, mägede, koskede ja liustike tõttu erakordselt meeldejääv. Oktoobris lendasime pimeda ja halli sügise keskelt päikeselisele ja soojale Tenerifele. Sellest reisist on kõige rohkem meelde jäänud värvikirevus ja looduse vaheldusrikkus saarel.
Lühemaid visiite on ka olnud, septembris näiteks Stockholmis põnevates muuseumites enda harimine ja Võsul vahvad talgud, mitmed käigud Tallinna ning paar sõitu mökkile.

Muu vaba aeg: Pildistamine on uue kaamera abil muidugi hoogu sisse saanud, kui mitte seda aastalõpu mandumist kaasa arvata. Hetkel veel uuemast tehnikast ei unista, pigem tahaks lihtsalt peale pikka pausi jälle tavalise pildistamisrütmi sisse saada.
Mis siis veel. Sügisel sattusin poolkogemata hispaania keele õpingutele ja otsustasin neid jaanuaris jätkata. Mitte niiväga puhtalt keele pärast, vaid hispaaniakeelse kultuuriruumi põnevuse pärast. See on uskumatu, kuidas ma olen nagu silmad kinni liikunud ja pole aru saanud, kuidas nii mitmed asjad on hispaania keelega seotud. Näiteks veinide nimed, muusika: Vamos a la playa, Juanes, La Bamba jne.

Aga nüüd - 2010 aasta piltides:

Jaanuar: Aasta algus Vantaankoskel - lund on palju, aga Vantaa jõgi on veel siin jääst vaba.


3.1.2010

Veebruar: Lumekoristus katuselt. Mõelge, alles veebruaris! Praegu on lund vähemalt sama palju katusel, kui mitte rohkem ja millegipärast keegi pole kuskil katuste lumekoristusest iitsatanudki.


27.2.2010

Märts: Märtsis mul oleks palju pilte olnud. Vesipapi esmakordne pildile püüdmine, jalutuskäik päikeselises ja lumises Helsingis, wc uus ilme peale remonti jne. Panen siia siiski ühe esimestest piltidest uue kaameraga - võetud siis, kui Aki kaamerat alles testisin ja mõtlesin, et kas lähen peegli peale üle või mitte. Igatahes väga õige otsus oli!


14.3.2010

Aprill: Kevadekuu - piltide järgi algas veel suure lumega, ent peagi saabusid sula, suurvesi ja esimesed lumikellukesed. Aprilli lõpupoolelt on juba täiesti päikesepaistelisi pilte Vanhankaupunginlahelt lindude pesitsemisest.


18.4.2010

Mai: piltide valik oli jällegi raske. Kevadepühal olime mökkil, kus järvel veel õhkõrn jää. Oli ka kevadisi ülaseid, pilte meie panipaigas asuvast rästapesast, jäneseid maja ees murul, linde Porkkalaniemis. Kuu pildiks valisin oma sünnipäeva õhtul mõnusalt soojas Porkkalaniemi päikeseloojangus jäädvustatud hahad.


16.5.2010

Juuni: Võrdlemisi vähe pilte. Nädalavahetus suvilas, piknik töökaaslastega, sõprade külaskäik ja ühine retk Korkeasaari loomaaeda. Juunikuud, suve ja kasvuperioodi algust ilmestab minuarust kõige paremini siiski järgmine pilt.


5.6.2010

Juuli: Siin ei ole küsimust. Pilt tuleb Norrast! Teel liustikule, rohekassinise järve ääres, kõrgete mägede vahel.


11.7.2010

August: Inspireeriv käik Helsingi botaanikaeda.


21.8.2010

September: Terrakotasõdurid ja Fotografiska muuseum Stockis, kohtumine sõpradega, talgud Võsul ja päikeseloojang Võsu beachil - valikut jällegi on.


4.9.2010

Oktoober: Just äsja sain Tenerife piltide sorteerimisega ühele poole - nüüd siis meenutuseks veel üks.


28.10.2010

November: Täiesti piltidevaene. Ainus, mis kaamerast leidsin, oli see:


27.11.2010

Detsember: Teemaks ei või olla midagi muud kui lumi. Pilt võetud peale esimesi suuri sadusid - nüüd on vist lund topelt juurde tulnud.


11.12.2010

HEAD VANA AASTA LÕPPU JA UUE ALGUST!

Aastalõpu raamatud

Ma ei teagi, millest alustada. Jõulud möödas, aastavahetus ka läheneb meeletu kiirusega. Mul on juba mitu postituseideed, aga eks vaatab, millal ma nende kõikidega ühele poole jõuan.

Esiteks kingitustest. Olin jälle väga hea laps olnud, kuidagi palju sai neid pakke. Kõiki ei hakka siin üles lugema, aga päris mitme raamatu (ja ühe raamatukinkekaardi, mille ka kiirelt raamatuks realiseerisin) omanikuks sain küll. Kui nendele lisaks arvestada veel see lugemisvara, mis ma Tallinnast ostsin ja koorma-eeslina seljas laeva tassisin, siis mõnda aega nüüd kirjasõnast puudust ei tule.
Muide, märkusena iseendale: 1. Tallinnas olles ära osta palju raamatuid, eriti mitte raskeid. 2. Kui eelmise punktiga hakkama ei saa, siis võta ikka sadamasse takso, mitte ära ürita kraam seljas ja käes sinna jalutada. Eriti kui veel talv on ja kõik me teame, kuidas Tallinnas lumekoristusega lood. 3. Ära hakka check-inis nende automaatidega mässama, sinu valitud masin ei tööta nagunii. Ja selle kõrval asuvad automaadid prindivad muidugi rõõmsalt pileteid.

Aga raamatutest, neist kolm olen juba läbi töötanud. Maailman parhaat luontokuvat - Wildlife Photographer of the Year 2010 on nagu nimestki aru saada, aasta parimate looduspiltide raamat. Lisaks pildistamisele meeldib mulle ka hirmsasti ilusaid pilte vaadata. Need on inspiratsiooni ja ideede allikaks, kuigi muidugi kui tahad areneda, peaks ka ise kaamera jälle selga võtma ja välja müttama minema. Mul ei ole viimasel ajal seda aega või tahtmist üldse olnud. Tenerife piltide sorteerimine võttis ilmselt võhma täiesti välja.

Teine pühade ajal loetud raamat oli Hepoa Tallinnaan, Kaksi vuotta kirjeenvaihtajana. Autor Marjo Näkki on soome reporter, kes poolkogemata satub Tallinna korrespondendiks. Raamat algab krõbedate eelarvamustega Eestist ja eestlastest ja mulle ka tundub, et autor on tahtlikult vindi natuke üle keeranud. Noh teate küll, et kõik eesti mehed on kullavargad ja naised prostituudid. Raamatu käigus muidugi toon muutub päris kiirelt - ja lõpeb sellega, et autor otsustabki peale kahte aastat veelgi pikemaks ajaks Eestisse jääda. Jutt ise käib muide ka kohtumistest Eesti poliitikutega, nii näiteks Ansip kui ka Laar on saanud pikema iseloomustuse osaliseks. Raamatu lõpus on 26 tähtsat märkust eestlastest. Mulle meeldib neist isiklikult kõige rohkem number 22 - Eestlased ei ole õelad, see on sarkasm! Mulle nimelt tundub, et ma pean ise oma sarkasmi aeg-ajalt vaiksemaks keerama, et mitte päris kohatu olla.

Esimesel Tallinna-päeval ostsin ka Minu Ungari -raamatu, mille jõudsin reisi ajal läbi lugeda. Väga soe ja huvitav kirjeldus nii Budapestist, ungarlastest kui ka Ungari kaunist ja mitmepalgelisest loodusest. Igatahes tuli huvi jälle Budapesti külastada ja paprikapulbrit kokkamisel kasutada.

Homme on aastavahetus, läheme seda sõprade juurde veetma. Enne seda üritan blogis hakkama saada 2010 aasta ülevaatusega. Kui ma muidugi jälle ninapidi raamatutesse kinni ei jää ;)

Jõulud 2010

Selle postituse ma kirjutasin eile õhtul ja omaarust klikkisin publish-nuppu ka, aga hommikul hakkan vaatama, et mis jama on - postitust ei kusagil. Tuli välja, et minu Bloggeri esilehel olid marisjahub ja marisreisib -blogid oma järjestuse ära vahetanud (aitäh Blogger!) ja nii jahusingi rahulikult valesse blogisse. Aga siin siis eileõhtused muljed:

Jõulud hakkavad varsti omadega ümber saama ja külalised kodu poole liikuma. Eilne 11 inimese jõulupidu oli niinimetatud fusion - sõbralikult ühel laual esinesid nii verivorstid kui ka soomlaste kinkku. Lisanditeks kartulid ja ahjujuurviljad, marineeritud kurgid ja hapukoor. Algroaks seenesalat tumedal leival ning graavilõhe, magustoiduks glögi-toorjuustutort. Muidugi lisaks sellele, et road laual ilusti omavahel läbi said, said ka külalised segamini soome-eesti keeles jutud räägitud ning kingid jagatud.

Nüüd hakkavad eilsed toidud vaikselt külmkapist otsa saama ja osa mulle kingitud raamatutest on juba läbi loetud - tõesti, ma olen täna ainult voodis vedelenud, söönud, lugenud, tukastanud ja jälle söönud :) Varsti lähen jõulusauna ja siis jälle magama. Saunast oleks muide võimalik ka tagaõuele lumehange karata, aga ma arvan, et jätan selle siiski vahele. Selline lebotamine on minuarust vahelduseks väga teretulnud. Homse veedan veel kodus ja siis suund Tallinna poole ja peale pika aja jälle sõpru ja sugulasi kohtama. Ootan ka juba seda, et saaks rahulikult lumises vanalinnas jalutada, mõnda kohvikusse sisse põigata ja muidugi raamatukauplusi külastada.

Ilusaid jõulupühi kõigile!

Jõul läheneb

Vaikselt hakkab jõulumeeleolu tulema. Nädala alguses kirjutasin jõulukaarte ning osalesin kahel jõululõunal. Kolmapäeval käisin pisut kinke ostmas ning neljapäeval viisime töökaaslastega tublimatele klientidele kuuski. Oli täitsa tore õhtu, seiklesime pakiautoga lumistel tänavatel ja kohtusime mitmete toredate inimestega.

Reedel sooritasime kingiostlemist ning täna sai alustatud suuremat sorti koristamisega, mis jätkub veel homme. Kuusk on juba ammu ehitud ja seisab elutoas (ja on endiselt plastic-fantastic). Täna õhtul pakkisin juba osa kinkidest ära ja peitsin riidekappi :) Tegelikult mitte kingisaajate eest, vaid kasside silma alt ära. Neile pakuvad millegipärast huvi need krussi tõmmatud paelad kinkide peal.

Mõnusat jõuluootust!

Tenerife: lääneosa ja Puerto botaanikaaed

Siit tuleb Tenerife reisi viimane ports pilte ja reisikirjeldust.

Autorendi viimasel päeval võtsime ette saare lääneosa ja meil oli õigupoolest päris palju plaane ja ootusi selle suhtes. Ilmselt reegel on muidugi see, et kui ootused on suured, siis ebaõnn tuleb vägagi kindlalt. Varahommikul sõitsime Puertost välja ja kohe lähedal asus Icod de Los Vinosi küla (või linn, kes teab..), kus asuvat Tenerife kuulsaim draakonipuu. Räägitakse, et lausa tuhandeaastane, kuigi tõendeid nii pika ea kohta siiski pole. Ma olin kuskilt lugenud, et puu on suhteliselt mõttetu turistilõks, aga mõtlesime siiski asja üle uurida. Tiirutasime Icodi käänulistel ja kitsastel tänavatel parkimiskohta otsides. Millegipärast me väga täpselt aru ei saanud, et kus need parkimiskohad on, kuigi terve draakonipuu pargi ümbruskond oli parkimiskohtade viitasid täis. Kõige tipuks sõitsime veel kogemata parkimismajast mööda ja sel hetkel sai sellest linnast siiber - sest piki ühesuunalisi tänavaid ei jaksanud enam sinna tagasi navigeerida. Mõtlesime, et eks muid põnevamaid paiku on veel ees ootamas.

Sõitsime Buenavistani ja üritasime sealt edasi Teno majakani jõuda. Majakast oli muide ka pilt meie teekaardil ja see seal esile tõstetud huvitava vaatamisväärsusena. Aga seda va kaarditegijad ei olnud kirjutanud, et majakani piki teed ei pääse. Rikkusime rendiautot Buenavista auklikel tänavail ja jõudsime banaaniistanduste vahele - teele, mis oleks pidanud Teno neemeni viima. Aga keelumärk tuli ette - edasi sõitmine keelatud eriti halbade teeolude tõttu. Põhjuseks varingud või midagi.

Mis siis ikka, U-turn ja tagasi august teise sõudes. Buenavistast lõuna poole sõites hakkas tee järsult tõusma. Maastikud olid võimsad ja ilusad! Sõit võttis omajagu aega ja Škoda oli paaril korral tõusudega päris hädas, aga lõpuks jõudsime Masca külani. Mascast viib teerada alla mereni, matk võtab aega vist kolme tunni kandis. Rannikul on ootamas kiirpaadid, mis väsinud matkajad Los Gigantesi külasse viivad. Meil oli reisi algul plaan see retk läbi teha, aga kuidagi kujunes nii, et me ei jõudnud välja selgitada seda, kuidas rannikul laevale saab (kas kohti on piisavalt) ning kuidas Gigantesist tagasi Mascasse oma auto juurde saada. Kohapeal avastasime muidugi, et inimesed olid seda taksode abil teinud - duhh, lihtne lahendus eks, eriti kuna taksod Tenerifel olid soodsad.

Mäed kauguses. Sellised mäestikupildid paistavad kohati hägused ja nii see ka kohapeal tõepoolest oli - udu või sumu kattis kaugemale vaadates maastikke.




Künkast pole varsti midagi järel - seda on kaevandatud nii ühest kui teisest küljest.




Läheneme Mascale ja oleme väga-väga kõrgel, vähemalt nii see tundus.




Meie plaan oli jätkata veel lõuna suunas ja Adeje lähedal asuvasse Barranco del Infiernosse (Põrgukuristik) matkama minna. Mööda kuristiku ääri kulgeb teerada Tenerife ainsa püsivalt jooksva veega koseni ning tagasi. Aga jälle ebaõnn seiras - vaatamisväärsus oli suletud varisemisohu tõttu. Johhaidii, ega muud kui matkakingad jälle jalast ära ja tagasi autosse. Peale seda sõitsime otsejoones tagasi Puertosse ja veetsime ülejäänud päeva rannal jalutades ning sisalikke ja krabisid pildistades.







Krabid on tegelikult päris jubedad.








Punasemat sorti krabi. Ei ole keedetud, vaid äsja koorikut vahetanud.




Vaade linnale ranna poolt.


Järgmisel päeval viskasime auto tagasi Avisesse ja jalutasime edasi botaanikaaeda. See oli kuidagi nii nostalgiline koht, pileteid müüs vana mees, kes keeli ei rääkinud. Pilet maksis ka mingid hädised paar eurot, ehk siis märkimisväärselt vähem kui ükski varasematest vaatamisväärsustest saarel. Botaanikaaed oli seda raha tõesti väärt ja rohkemgi veel!

Sissepääsu lähedal oli niiske ja hämar, taimed katsid suure osa taevast ja päikesevalgusest. Aia tagaosas oli suur tiik, kus elutsesid kilpkonnad. Pargis oli kuulda ka papagoi häält ning paari suhteliselt suurt rohelist lindu me ka nägime. Taimi oli aias igasuguseid, suurtest puudest õitsevate lillede ja kaktusteni.

Teel botaanikaaeda, vaade Martinezi rannale.




Botaanikaaias. Äärmiselt huvitav puu. Okstest alla kasvanud väädid on juurdunud ja näevad välja nagu tugijalad.






See roosa tups, mis nii eelmiselt kui ka järgmisel pildilt leidub, näeb pungana välja selline.






Tiik botaanikaaia tagaosas.


Tiigis elutsesid kilpkonnad. Esiteks me vaatasime, et mingid maod ujuvad tiigis ringi, ainult peanupp oli näha.


Kivi vallutamine




Tiigi varjulisemas osas olid imeilusad vesiroosid.




Suur ja kõrge puu oli täis oranživärvilisi õisi.


Õite seas lendasid ringi väiksed linnud, minuarust ehk rohevindid ja sõid miskit.




















Nii see reis lõpule sõudis - ja posu värvikirevaid pilte jäi mälestuseks :)