Võtsin siis ette projekti, pigem lausa suure algustähega Projekti (TM), mille valmimine on juba julgelt paar aastat kestnud. Asi sai alguse mingist meeltesegaduses hetkest, kui poes kolmetuhhist puzzlet nägime. Me pidime seda koos kokku panema ja mida veel. Tegelikkuses lõppes Aki kannatus peale esimest viit minutit ja ülejäänud kaks aastat olen mina seda üksi kokku nokkinud.
Tavaliselt mul läheb mitu kuud, enne kui uuesti selle katsumuse juurde tagasi pöördun. Kui ma vapralt nädal aega iga päev seda kokku paneksin, võiks pilt olla valmis, ent paraku innukusest jääb vajaka. Nii see siis ongi läinud, poolik meistriteos tolmub põrandal, ent karpi seda ka ei saa tagasi korjata, kuna räigelt vaeva ikkagi nähtud. Me lausa kolisime selle värgi üürikorterist praegusesse elamisse. Kolimine käis nii, et valmis ehitatud osad jagasime väiksemateks tükkideks ja nihutasime ühte suurde puust karpi ja panime siin uuesti servadest kokku.
Täna siis olin usin ja ehitasin pilti tunni või kaks. Sain ühe ananassi saba kokku ja natuke üleval nurgas olevaid lillekesi täiendatud. Sellest võite arvata, kui aeglane see progress on. Tegelikult mul on motivatsiooni lausa, kuna peale puzzle valmimist võin ma sellest pildi teha, tükid karpi tagasi visata ja viimaks ometi magamistoa nurka riiete jaoks kummuti osta. Praegu okupeerib see suur larakas magamistoa nurga täiesti.
Palju ju puudu enam pole, või mis? Muidugi järel on veel kõige raskemad musta värvi osad.
Tulemus peaks välja nägema selline:
P.S. Aitäh küsitlusele vastamast! Ma tõlgendan tulemusi nii, et ma võin millest tahes kirjutada, kõik läheb peale :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar