Kevad piltides

Tänane postitus teeb ülevaate kevadest meie aias, ees ootavatest aiatöödest ja grandioossetest tulevikuplaanidest. Kuna Bloggeri piltide lisamise funktsioon on eriliselt niru, siis lisan pildid teksti sisse väikeses formaadis ja huvi korral võib neist klikkides näha suuremat varianti.

Esiteks rõõmsatest asjadest. Ma ei ole meelt heitnud sellest hoolimata, et minu suurepärased lillesibulaistutused pole veel õide puhkenud ja on alles lehtede hargnemise faasis:


Põhjus on see, et meie maja ees levib mõnuga siniste lillede bande. Kui keegi ära tunneb, mis liigiga on tegemist, võiks mullegi teada anda.


Maja taga aias on see-eest täiesti suvalises kohas maa seest välja ilmunud kaks krookust. Mina neid sinna ei ole istutanud, tõenäoliselt oleme eelmisel aastal korraliku muru jaoks maapinda tasandades ja mulda ümber pöörates sinna kuskilt endisest lillepeenrast koos mullaga sibulaid peitnud. Kui ma õigesti mäletan, siis ühe lillepeenra tegime maatasa ja tõepoolest oleks ma nagu seal mingisuguseid mugulaid näinud. Eks näis, kas ka kuskil mujal aia otsas neid eksinud sibullilli veel välja ilmub. Kõigele lisaks on aiaposti kõrval tõusnud maast pundar siniliiliaid.





















Aga mis ma ikka keerutan, kõige uhkem olen ma loomulikult jällegi omaenda higi ja vaevaga istutuatud taimede ärkamise üle. Mingid maksarohud ja muud MINU mitmeaastased taimed ajavad võrseid maast välja. Mulle hakkab tunduma, et äkki see aiandusvärk ei olegi päris lootusetu.





















Nüüd kui suurest imetlusest olete üle saanud, siis ma esitleks järgmisena aasta 2008 suuremaid töid ja plaane. Ambitsioonikaim ettevõtmine on terrassi ehitamine aianurka. Järgmisel pildil näetegi arhitekti nägemust tulevasest grillimise ja söömingute altarist. Punasega muidugimõista joonistatud tulevane puuterrass ja oranziga puuga ääristatud teerada, mis täidetud kiviklibuga.

Kui tähed meile soodsad on, toome sel nädalal kuuri puumaterjali ja nädalavahetusel normaalsete ilmade korral hakkame terrasi põhja ette valmistama. Aki on töödejuhataja ja mina siblin kaasa ja häirin nii palju kui võimalik. Pärast võite siis naerda, kui tulemus ei näe välja selline, nagu pildile joonistatud.

Lõpetuseks võtteid ka meie aia tõmbenumbritest. Maja ees on põõsatuustid, mida peaks millalgi harvendama, siseõuel on nutune muru (ei usu ma mitte, et sinna midagi normaalset enam kasvab) ja räästa all ülemäärast kola, mida peaks prügimäele vedima. Juhhei ja soovin siinkohal endale töörõõmu! Kes tahab talgutele tulla, võtan avasüli vastu!