Kopenhaagen: Christiansborg, Nyhavn, Väike merineitsi, Kastellet ja Amalienborg

Kopenhaagenisse minek sai otsustatud üsna spontaanselt. Reisipalavik oli kallal (millal see ei oleks..), kuid pikemat matka polnud olematute puhkepäevade tõttu võimalik teha. Sai seega mõeldud erinevate lähedal asuvate linnade peale - kus pole veel käidud ja kuhu oleks mõistlik vaid nädalavahetuseks minna. Samaaegselt pommitas mind Norwegian oma lennupakkumistega ja nii ta läks - ühel hetkel klikkisin lennud ostukorvi.

Millegipärast kujutasime ette, et on täiesti normaalne väljuda laupäeva hommikul kell 6.30 ja tulla tagasi pühapäeva hilisõhtul. Laupäeva öösel ärgates see enam nii äge ei tundunud, aga no õnneks magada jõuab ju ka nädala sees :)

Meie majutus asus Kopenhaageni rongijaama kõrval. See oli lennujaama mineku ja tuleku suhtes hea variant (lähirongiga 15 min), aga mitte 100 % ideaalne turisti mängimise mõttes. Koht jäi küll täpselt täpselt kesklinna piiri peale, aga ma ei osanud arvestada sellega, et Kopenhaageni kesklinn on üsna massiivne ja kõikide vaatamisväärsustega tutvumiseks tuleb päris arvestatav distants maha kõmpida. Parem oleks olnud vaadata öömaja kuskilt kesklinnast. Hinnad olid neil seal majutuse osas nagunii igal pool üllatavalt kõrged.

See selleks - peale varajast ärkamist ja pooleteistunnist lendu me igatahes jõudsime kohale. Ma olen käinud korra varem tööasjus Kopenhaagenis, aga erilisi mälupilte mul linnast ei olnud. Mõned kohad tulid lihtsalt tuttavad ette.

Esimesed vaated hommikupäikeses kümblevast Tivolist (ongi selline keset linna asuv lõbustuspark, mille külastamine meid väga ei tõmmanud):



Hans Christian Andersen istub mingisugune reklaam kaelas:



Kella kaheksa paiku laupäeva hommikul on ostutänavad tühjad ja pisut kõledad:



Esimene vastu sattunud kohvik ahvatles sisse astuma. Tegime peatuse ja jõime päeva esimese kohvi. Need värsked saiakesed lausa sulasid suus :)



Peale hommikusööki oli jälle energiat edasi marssida. Esmalt võtsime suuna Christiansborgi lossi suunas. Teel sinna oli vahvaid tänavaid värviliste majadega.





Ja nende kõrval massiivne Christiansborgi loss, mis on tänapäeval Taani parlamendihoone.



Lossi ees oli mingisugune sõjaväelise võimsuse demonstratsioon: kohal oli nii hävitajalennuk kui ka erinevaid torpeedosid. See muidugi pakkus pigem huvi mu kallile reisikaaslasele, aga eks ma tegin ka mõne klõpsu ja uurisin lennumasinat lähemalt.





Monument lossi ees:



Edasi võtsime suuna Nyhavni kanali poole. Jälle imelised värvilised majad:











Nyhavnist väljusid kanalikruiisid ja hop-on-hop-off-praamid ja meiegi mõtlesime pisut jalga puhata ja uurida Kopenhaagenit natuke teise nurga alt. Midagi väga unikaalset kruiisil näha polnud - kõik need kohad käisime sel ja järgmisel päeval ka jalgsi läbi, aga vähemalt sai aimu sellest, kuhu tasub minna ja kuhu mitte.

Vaateid kruiisilt, esimesel pildil on ooperimaja:











Vaade Amalienborgi lossile ja Frederiki kirikule (see amazing kuppel):



Sekka ka moodsamat arhitektuuri, vee peale ehitatud teatrihoone:



Christianshavni linnaosa kanalid ja sillad:













Kruiis tehtud, hakkasime jälle edasi marssima, ikka edasi Kastelleti linnuse poole.
Anglikaani kirik ja purskkaev linnuse nurgal:





Linnuse lähedal rannal on ka kuulus väikse merineitsi skulptuur, mida olid pildistamas turistide hordid. Ja loomulikult ka meie! :)



Merineitsist parema mulje jättis mulle Kastellet oma värvikirevate ehitiste ja kõrgete vallidega.















Pärast värskes õhus tiirutamist hakkas lühikeseks jäänud öö endast märku andma. Käisime söömas ja kõmpisime siis tagasi hotelli päevauinakule. Teel möödusime veel Amalienborgi lossikompleksist (sellest mul mõistlikke pilte millegipärast polegi, ju siis olin ikka täiesti koomas juba) ning Frederiki kirikust.



Purskkaev Amalienborgi pargis:



Vaade lossiplatsilt kiriku suunas:



Lossi ja kiriku vahel lehvis Eesti lipp. Pole paha asukoht saatkonnale:



Peale värskendavat uinakut jõudsime veel õhtusöögile ja siis oligi aeg end järgmiseks päevaks korralikult välja puhata. Plaanis oli tutvuda Christianshavni linnaosaga, käia uudistamas kuulsat vabalinna Christianiat ning jalutada pärast seda Rosenborgi lossiparki.

Vigade parandus ehk Mida ma filmist Blackfish õppisin

Ma tavaliselt ei propageeri blogis oma vaateid, aga nüüd pean otsa lahti tegema. Või tegelikult on see rohkem nagu vigade parandus ühe 2010. aasta postituse osas. Milles siis asi?

Vaatasime täna dokumentaalfilmi Blackfish, mis räägib veeparkide mõõkvaalade agressiivsest käitumisest vangistuses. Filmis räägitakse ka sellest, kuidas esimesed mõõkvaalad kinni püüti ning meelelahutuse jaoks välja koolitati, mismoodi toimib etenduste taustal olev äri ja kuidas kõik juhtumid üritatakse kinni mätsida.

See on liigutav lugu. Eriti süüdlaslik tunne on mul sellepärast, et aastal 2010 käisime ka meie Tenerife Loro Parque'is mõõkvaalaetendust vaatamas. Aasta varem oli samas kohas tapnud üks mõõkvaal oma koolitaja. Ja mina mõtlesin, et see etendus on selline lõbus show ja et vaalade eest kantakse suurepäraselt hoolt. Milline idealistlik mõte! Eks inimene usub seda, mida ta tahab uskuda.

Samas vast ei tasu imestada, sest filmis räägivad ka mitmed endised koolitajad, et kui nad olid selle programmi ja show sees, siis neil ei tekkinud tükk aega mitte mingeid kahtlusi vaalade väärkohtlemise või nende agressiivsuse osas.

Pahasti ikka. Ma olen veel enam-vähem kõigile rääkinud, et milline tore koht Loro Parque oli. Võtan oma sõnad vähemalt mõõkvaalade osas tagasi (loomaaia ja papagoide osas ei oska täpsemalt kommenteerida) - nii et kui juhtumisi olete millalgi valiku ees, kas minna või mitte, siis ärge seda jama toetage.

Stockholmi botaanikaaed, osa III

Jätkan tuuri Stockholmi botaaniaaias. See on kolmas ja viimane postitus, teemaks suur Edvard Andersoni nimeline kasvuhoone.

Kõigepealt pean rääkima sissepääsu juures olevast kohvikust, mille valikut võis nautida kasvuhoones - no milline mõnus võimalus juua tassike kohvi keset eksootilist rohelust. Meie seekord seda võimalust ei kasutanud, aga vahekäikudes märkasime pisikesi soppe toolide ja laudadega, kus inimesed aega veetsid.

Nüüd lähemalt ka väljapanekust. Esmalt astume Vahemere saali:













Saalist võis põigata väiksematesse ruumidesse. Järgmised pildid on tõenäoliselt Austraalia liikidest, aga ma pole selles täiesti kindel - kollektsioonid ja pildid on peas juba rõõmsalt sassi läinud.







California kollektsiooni tunnen siiski piltidelt kindlasti ära. Minuarust oli see väga osavalt kokku pandud ja kujuneski minu lemmikuks. Seda on märgata ka ülesvõtete arvust, ei saanud mitte olla klõpsimata (ja muidugi pidin kõik kaadrid siia ka panema):











Kaktused nagu taburetid. Võib-olla mitte eriti mugavad. 







Sõnajalgade saalis oli võimas seinakonstruktsioon:







Troopikasaalis võis vaadelda orhideid ja lihasööjataimi:









Oli ka kultuurtaimi, nagu sitruselisi ja puuvilla:







Ja kõike muud eksootilist ja värvikirevat:

















Selleks korraks ongi Stockholmi reisi osas kõik (lõpuks ometi, eks :))
Olen siin paralleelselt Kopenhaageni pilte sättinud ja teksti kirjutanud, nii et peagi tuleb ka järgmine piltide sadu.