Teatan pidulikult, et täna oli esimene selline trennipäev, mil ma jooksin. Mitte muidugi kogu aeg, aga tasapisi. Niikaua kuni pulsimõõtja jälle märku andis, et rahune maha. Ja sain enda üllatuseks isegi rohkem kui viis sammu joosta! Isegi raske ei olnud üldse.
Kokkuvõttes muidugi tuli käimist hulga rohkem kui jooksmist, aga ma tunnen enda üle siiski uhkust. Võib-olla tõesti kannab trenn vilja ja mingisugune vorm hakkab tekkima.
Enda maha rahustamiseks (et nina liiga püsti ei läheks), peab muidugi ausalt ära mainima, et täna tegin kavatsetult lühema trenni, 45 min. Tavaliselt kõnnin umbes 65 min. Samuti annab sügis endast vaikselt märku ja õhk tõmbab jahedamaks. Südasuvises päikeselõõsas viskas juba jalutamine pulsi üles; nüüd tuleb selle ette ikka midagi ka teha.
Praegu on igatahes kaif olek, värskendava duši all käidud ja mõnus pisike rammestus kontides. Ootan juba järgmist korda - täitsa uskumatu! Homme on sulgpall ja sellele lisaks võiks sel nädalal veel paar aktiivsemat liigutust teha.
P.S. Mainisin kunagi Luhatsi blogi ja tema ettevalmistusi triatloniks. Nüüd on siis selge, et inimene suudab!
esmaspäev, 10. august 2009
reede, 7. august 2009
Dumb and dumber
How stupid? :D Laev väljub kell 21, aga meie oleme juba metroos. Väike valearvestus juhtus :) Siit hoiatus - vaat mida teeb töönädal teie ajudega!
Back in business või siis mitte
Hehehee, blogimine tööl. Ütleb võib-olla midagi mu motivatsiooni kohta. Aga no ei ole peale puhkust veel päris sisse elanud uude režiimi.
Kõige raskem on olnud tulla toime vähese unega. Puhkusel magasin ikka rahulikult 8-9 tundi päevas, nüüd tuleb umbes seitsmega rahul olla. Õhtuti on silmad pärani lahti ja kuidagi ei saa end tavalisest varem voodisse. Aga vat hommikul, siis on seda und kasvõi teistele jagada. Tööle ronin suhteliselt poolunes, seni veel rongi tukkuma pole jäänud. Hommikune piimakohv tavaliselt töötab - tuleb natuke higine olek ja tahaks midagi kohe ära teha, projekte edasi viia ja hoogsaid meile kirjutada. See on umbes poole üheksa ajal.
Nii kuskil peale kümmet käib hammasratastes mingi krõks ja selgelt on märgata, et kõik muuutuuub aeeeglaaseeemaaks. Siis tulebki hakata juba vaikselt powerpointide ja excelite kõrvalt netibrauserit avama ja uurima, et mis täna ümbruskonnas lõunaks pakutakse. Peale ühteteist kobime lõunale. Tunnistan praegu ausalt üles, et tiksume lõunal häbematult kaua, tunnikese ikka vähemalt, kuigi pool on ette nähtud.
Peale lõunat muidugi on üldse mahavisatud aeg. Tahaks leiba luusse lasta. Internetis tuleb käia ja lugeda läbi kõik uudised ja kõlakad. Ja vaadata vahetpidamatult kella, et millal siis ometi julgeks juba ära hiilida. Tavaliselt on see nelja paiku.
Just sellise skeemi järgi on kogu nädal läinud ja tööpanus on olnud mul minimaalne. Üks asi on aga kindel - järgmisel nädalal enam seda lõbu pole. Tulebki kiirekiirekiire ja siis ei jõua enam uimerdada või pikki lõunaid nautida. Loodetavasti selleks ajaks olen ka unerežiimiga harjunud.
Novot mida aga siis olen teinud peale tööd. Teisipäeval olin ikka tubli, käisin sulgpallis. Ülejäänud päevade kohta sama väita ei saa. Esmaspäeval näiteks pidin minema metsarajale, aga oli täiesti kudanud ja magamata olek. Kolmapäeval olingi juba spordiriideid välja otsimas, ent siis avastasin, et kõik mu spordirinnahoidjad (kõik kaks tükki.. olen pidanud juba aasta otsa neid juurde ostma) on pesus. Ohoh ja jälle paksutasingi teleka ees kogu õhtu. Nii käest ära on läinud kogu värk! Puhkuse lõpul juba rõõmustasin, et üks kiloke oli ära haihtumas, aga nüüd selle nädalaga on selgeks saanud tõsiasi, et see pole teps nii. No igatahes järgmisel nädalal hakkan korralikuks.
Käestlaskmist on näha ka mu lilleistutustes. Häbi kohe tunnistada, aga pole terve nädal otsa viitsinud kuivanud õisi ära noppida/lõigata ja seetõttu näevad mõned istutused üsna hmm.. huvitavad välja.
Täna õhtul muide liigume Tallinnasse ja sealt homme vara bussi peale ja suguvõsa kokkutulekule, juhhei. Ei ole siin mingit nädalavahetusel kaua magamist ja lebotamist!
Kõige raskem on olnud tulla toime vähese unega. Puhkusel magasin ikka rahulikult 8-9 tundi päevas, nüüd tuleb umbes seitsmega rahul olla. Õhtuti on silmad pärani lahti ja kuidagi ei saa end tavalisest varem voodisse. Aga vat hommikul, siis on seda und kasvõi teistele jagada. Tööle ronin suhteliselt poolunes, seni veel rongi tukkuma pole jäänud. Hommikune piimakohv tavaliselt töötab - tuleb natuke higine olek ja tahaks midagi kohe ära teha, projekte edasi viia ja hoogsaid meile kirjutada. See on umbes poole üheksa ajal.
Nii kuskil peale kümmet käib hammasratastes mingi krõks ja selgelt on märgata, et kõik muuutuuub aeeeglaaseeemaaks. Siis tulebki hakata juba vaikselt powerpointide ja excelite kõrvalt netibrauserit avama ja uurima, et mis täna ümbruskonnas lõunaks pakutakse. Peale ühteteist kobime lõunale. Tunnistan praegu ausalt üles, et tiksume lõunal häbematult kaua, tunnikese ikka vähemalt, kuigi pool on ette nähtud.
Peale lõunat muidugi on üldse mahavisatud aeg. Tahaks leiba luusse lasta. Internetis tuleb käia ja lugeda läbi kõik uudised ja kõlakad. Ja vaadata vahetpidamatult kella, et millal siis ometi julgeks juba ära hiilida. Tavaliselt on see nelja paiku.
Just sellise skeemi järgi on kogu nädal läinud ja tööpanus on olnud mul minimaalne. Üks asi on aga kindel - järgmisel nädalal enam seda lõbu pole. Tulebki kiirekiirekiire ja siis ei jõua enam uimerdada või pikki lõunaid nautida. Loodetavasti selleks ajaks olen ka unerežiimiga harjunud.
Novot mida aga siis olen teinud peale tööd. Teisipäeval olin ikka tubli, käisin sulgpallis. Ülejäänud päevade kohta sama väita ei saa. Esmaspäeval näiteks pidin minema metsarajale, aga oli täiesti kudanud ja magamata olek. Kolmapäeval olingi juba spordiriideid välja otsimas, ent siis avastasin, et kõik mu spordirinnahoidjad (kõik kaks tükki.. olen pidanud juba aasta otsa neid juurde ostma) on pesus. Ohoh ja jälle paksutasingi teleka ees kogu õhtu. Nii käest ära on läinud kogu värk! Puhkuse lõpul juba rõõmustasin, et üks kiloke oli ära haihtumas, aga nüüd selle nädalaga on selgeks saanud tõsiasi, et see pole teps nii. No igatahes järgmisel nädalal hakkan korralikuks.
Käestlaskmist on näha ka mu lilleistutustes. Häbi kohe tunnistada, aga pole terve nädal otsa viitsinud kuivanud õisi ära noppida/lõigata ja seetõttu näevad mõned istutused üsna hmm.. huvitavad välja.
Täna õhtul muide liigume Tallinnasse ja sealt homme vara bussi peale ja suguvõsa kokkutulekule, juhhei. Ei ole siin mingit nädalavahetusel kaua magamist ja lebotamist!
pühapäev, 2. august 2009
Maris reisib
Nonii, mäkerdasin kokku ühe uue blogi. Või tegelikult on see pigem lingikogumik. Ma olen sinna kokku korjanud oma pildistamistuuride, väikeste väljasõitude ja ka mõne pikema reisi kirjeldused sellest blogist. Et siis nagu raamatukogu või umbes nii.
Esialgu ma tahtsin lihtsalt enda jaoks väikest ülevaadet, aga siis läksin liiga auahneks ja mõtlesin selle suuremale ringile avaldada. Et äkki on kellelegi abiks või miskit. Ja tulemus oli see, et nokkisin ja kompinnisin seda mitu päeva. Midagi erilist muidugi välja ei tulnud :)
Igatahes sinna tuleb uusi linke sedamööda, kui kuskil käin ja nendest siin blogis kirjutan. Aadress on marisreisib.blogspot.com ja hõlpsalt pääseb sinna ka paremal ääreribal oleval banneril klikkides. Kui on kommentaare või parandusettepanekuid, olge aga lahked kribama kasvõi selle postituse kommentaaridesse.
Esialgu ma tahtsin lihtsalt enda jaoks väikest ülevaadet, aga siis läksin liiga auahneks ja mõtlesin selle suuremale ringile avaldada. Et äkki on kellelegi abiks või miskit. Ja tulemus oli see, et nokkisin ja kompinnisin seda mitu päeva. Midagi erilist muidugi välja ei tulnud :)
Igatahes sinna tuleb uusi linke sedamööda, kui kuskil käin ja nendest siin blogis kirjutan. Aadress on marisreisib.blogspot.com ja hõlpsalt pääseb sinna ka paremal ääreribal oleval banneril klikkides. Kui on kommentaare või parandusettepanekuid, olge aga lahked kribama kasvõi selle postituse kommentaaridesse.
Dou!
Aargh. Selline olek, et kraabiks plastkaardiga randmeveene läbi. Või lööks pead vastu seina. Homme algab töö jälle. Ja ei taha..!
Kindlasti paari nädala pärast olen ma juba hoos ja viin projekte ellu vasaku käega, aga hetkel nagu absoluutselt ei inspireeri. Ainult ahistab üldse mõelda sellele tööhunnikule, mis mind ootab. Ja puhkuse lõppemine tähendab üldiselt ka sügise tulekut. Ja siis talve. Ehk siis algab 9 kuud kehva suusailma.
Ainus vähegi päästev päikesekiir selles lõputus masenduses on septembrikuine PUHKUS ja Assoorid. Aga nagunii jään ma seagrippi päev enne reisi ja ei pääse lennukisse või midagi taolist. Aaargh aargh argh.
Selle postiivse noodiga lõpetangi. Enjoy sügis.
Kindlasti paari nädala pärast olen ma juba hoos ja viin projekte ellu vasaku käega, aga hetkel nagu absoluutselt ei inspireeri. Ainult ahistab üldse mõelda sellele tööhunnikule, mis mind ootab. Ja puhkuse lõppemine tähendab üldiselt ka sügise tulekut. Ja siis talve. Ehk siis algab 9 kuud kehva suusailma.
Ainus vähegi päästev päikesekiir selles lõputus masenduses on septembrikuine PUHKUS ja Assoorid. Aga nagunii jään ma seagrippi päev enne reisi ja ei pääse lennukisse või midagi taolist. Aaargh aargh argh.
Selle postiivse noodiga lõpetangi. Enjoy sügis.
Tellimine:
Postitused (Atom)