Vahe eelmise blogipostitusega hakkab jälle pikemaks kiskuma. Tööl on olnud peale vaiksemat pühadeaega tihedamalt tegemist, mis mulle tegelikult meeldib. Peale tööpäevi on aga väsimus kallal ja sel nädalal olen lausa paar korda diivanil tukkuma jäänud. Nüüd võiks juba hakata kiiremini valgemaks minema, aitab sellest talveunest!
Tahtsin tegelikult kirjutada aasta algul antud lubadusest - või pigem ehk endale seatud eesmärgist. See on, üllatus-üllatus, vähem magusat süüa :) Mul käib hooti see värk, vahel üritan suhkrust hoiduda, aga siis läheb tasapisi asi käest ja söön jälle igapäevaselt magusat ...
Nüüd siis alustasin uue hooga, varudes õhtuteks puuvilju ja salatitarbeid suure söögiisu kompenseerimiseks. Samuti pole ma endalt keelanud rosinaid (mitte tervet pakki korraga muidugi) ega mett, nii et meega teed ja maitsestamata jogurtit rosinatega vahel ikka lürbin. Nädalavahetusel on ka üks aus maiustamispäev lubatud.
Tulemus pole ehk ideaalne, aga vähemalt selge edusamm varasemaga võrreldes. Ja järjekordselt pean tõdema, et peale esialgset kriisi (appi ma nii tahan midagi head!) läheb see vajadus kenasti üle. Hakka või tõesti uskuma, et on olemas suhkrusõltuvus. Peale paari raskemat nädalat pole enam isegi alati vaja asenduseks puuvilju mugida, saab lausa ilma hakkama.
Teine asi, millega vabadel hetkedel üritan tegeleda, on internetikursused. Aasta algul sai neist Tallinnas paar sõna vahetatud, peale mida guugeldasin ja otsisin endale sobivaid teemasid. Jõudsin edx.org -lehele, kus on lausa MIT, Harvardi ja Berkeley poolt pakutavaid kursuseid. Osa on "always on", osa algavad teatud hetkel. Esimesena valisin välja The Science of Happiness -nimelise kursuse. Kõlab nagu tõeline jura ja rahvameditsiin eksole? Aga isegi minusugune suur skeptik on positiivselt üllatunud. Kursus põhineb teaduslikel psühholoogilistel uuringutel. Peab ütlema, et kuigi teemasid ei käsitleta nii süviti, kui ma oma ülikoolikogemuse põhjal oleks oodanud, on kursus hästi üles ehitatud ja vähemalt mind paneb mõtlema. Miks meil on teatud arusaamad õnnelikkusest ja rahulolust, ja miks neist osa põhineb eksitavatel kujutelmadel?
Julgen soovitada, kui teema huvi pakub.
Edaspidiseks olen välja valinud Programming in Scratch (pole eriti laialt kasutuskõlblik, kuna põhineb MIT poolt loodud programmeerimiskeelel, aga see ongi natuke for fun :)) ja The Analytics Edge, mis on juba tõsisem ja rohkem ka tööga seotud.
Lugesin just kuskilt kolumnist mõtet, et tänapäeva inimene tegeleb intensiivselt füüsilise poole timmimisega - teeme trenni, sööme täpsete ettekirjutuste järgi - aga hinge harimise, vaimse kapitali ja isiksuseomaduste osas oleme arengu poole püüdlemise ära unustanud. Ma trenni nagunii ei tee, nii et üritan nüüd vähemalt end pisut koolitada :)
Sellised plaanid siis kevadeks. Lisaks on igasugu huvitavaid asju veel tulekul - homme läheme muusikali vaatama ja järgmisel nädalal on taas Docpoint ehk dokumentaalfilmide festival. Valisin vist umbes 7-8 filmi välja, saab tihedalt kinos käia :)
Maja ja remondi suhtes on esmalt plaanis allkorruse tehniline ruum korrastada - seinad pesta ja värvida ning siis riiulid kinnitada. Peale seda saan oma lillepotid ja muud aiatarbed korralikult oma kohale organiseerida ja nii vabaneb ruumi seemnekasvatuse jaoks. Esimesed seemned peakski varsti mulda panema, nii et tuleb käised üles käärida!
Tegusat nädalavahetust (või siis lebotamist - igaühele oma)!
reede, 23. jaanuar 2015
teisipäev, 13. jaanuar 2015
London 2014 - päev kaks: edasi Greenwichi suunas
Lõpuks ometi on mul võimalus Londoni reisijutu juurde naasta! Olin sellest positusest juba pool valmis trükkinud, kui juhtus kurikuulus äpardus pildilinkidega ja postituse draft jäi pikaks ajaks unarusse. Nüüd aga asun asja juurde - peale Toweri külastust oli meie sihtkohaks Greenwich. Sellest nüüd siis paar sõna ja posu pilte :)
Maateaduse tunnist mäletavad vist kõik Greenwichi meridiaani ehk nullmeridiaani. See oli vähemalt mul esimese mõttena peas, kui enne Londoni reisi vaatamisväärsusi uurisin ning Greenwichi nime nägin. Kui lugesin juurde kuningliku observatooriumi jalamilt avanevatest vaadetest, meremuuseumist, Cutty Sarkist ning Greenwich Marketist, oli selge, et võtame selle reisiplaani.
Londoni kesklinnast jääb Greenwichi linnaosa tükike ida poole. Olime uurinud, et Toweri lähedalt väljub otse sihtkohta viiv DLR-lähirong. Enne rongijaama jõudmist tabas meid kerge vihmasabin ning selle eest jaama joostes lasime esimese ähmiga õigel rongil nina eest ära minna. Turistide värk - lootsime, et ebaõnn ei jätku. Õige rong saabus siiski peagi ning viis meid läbi imepäraste pilvelõhkujate ning ärikvartalite rahulikku Greenwichi.
Kohale jõudes nõudis esmalt kõht täitmist. Ahvatleva Gourmet Burger Kitcheni ees tänaval olid nii hõrgud aroomid, et jalad lausa viisid meid sinna. Ja me ei pidanud pettuma. Parim burger, mida eales olen söönud! Greenwichiga tutvumine algas seega väga posiitivselt.
Järgmiseks uurisime lähedal asuvat Cutty Sarki - kuivdokis olevat klipperit, mis omal ajal hiilgas suurepärase kiirusega. Aki läks laeva lähemalt uurima, mina jalutasin ringi ja pildistasin.
Vaade Old Naval College'i hoonetele:
Üle jõe paistavad Londoni ärihooned:
Vaade Greenwichi suunas:
Kuulus turg:
Turul pakuti muuhulgas fast foodi igast maailma otsast, siin on pildile jäänud itaaliapärased toidud:
Kui Aki oli Cutty Sarkiga piisavalt tutvunud, liikusime edasi peamise vaatamisväärsuse suunas - observatooriumi künka poole. Tee kulges läbi merekolledži ja meremuuseumi pargi. Võimsad Old Royal Naval College'i hooned:
Peale põgusat päikesepaistet hakkas äkitselt vihma kallama ja pidime tegema sissepõike National Maritime Museumi. Nagu kõik peamised Londoni muuseumid, oli ka see tasuta. See ei teinud aga väljapanekut sugugi kehvemaks, vastupidi, kõik oli väga põnev ja professionaalselt üles ehitatud.
Ship badges, kas need on tõlkes laeva vapid või midagi taolist?:
Käilakujud:
Kauaks me muuseumis ei peatunud, puhkasime hetke jalgu ja peale vihmasadu siblisime edasi observatooriumi suunas. Päike tuli välja - nagu tellitult, et oleks võimalik kõrgemalt avanevatest vaadetest paremaid pilte teha. Ja need vaated olid missugused! Erkroheline muru ja kevadised puud, nende taustal auväärsed ehitised ning kaugel taamal kontrasti toomas linna ärihooned:
Vaade teises suunas, taamal paistavad samad kõrghooned, mis Toweri taga kõrgusid:
Paremat kätt paistis ära Millennium Dome, see siili moodi ehitis, mis aastatuhande alguse puhul püstitati. Nüüd ilmselt juba ka tuntud The O2 nime all:
Peale vaadete imetlemist tegime observatooriumi alale ja hoonetele tiiru peale. Astusime sisse astronoomiagaleriisse, kus tutvustati muuhulgas universumi sündi.
Ehitisi oli alal mitmeid, selle nimi peaks näiteks olema Altazimuth Pavilion:
Ja see peaks nüüd olema Meridian Building, mille õuel asub kuulus nullmeridiaan ja kus võid seista üks jalg ühel, teine teisel poolkeral:
Nagu pildilt näha, oli see natuke turistikas, nii et hoidsime targu eemale ja nautisime veel vaateid. Poleks ilmselt olnud sugugi paha olla observatooriumis täheteadlasena: päeval vaatad künkalt alla ja naudid ilusaid maastikke, öösel imetled tähti. Okei, see on päris romantiline tõlgendus nüüd, aga las ta olla :)
Maateaduse tunnist mäletavad vist kõik Greenwichi meridiaani ehk nullmeridiaani. See oli vähemalt mul esimese mõttena peas, kui enne Londoni reisi vaatamisväärsusi uurisin ning Greenwichi nime nägin. Kui lugesin juurde kuningliku observatooriumi jalamilt avanevatest vaadetest, meremuuseumist, Cutty Sarkist ning Greenwich Marketist, oli selge, et võtame selle reisiplaani.
Londoni kesklinnast jääb Greenwichi linnaosa tükike ida poole. Olime uurinud, et Toweri lähedalt väljub otse sihtkohta viiv DLR-lähirong. Enne rongijaama jõudmist tabas meid kerge vihmasabin ning selle eest jaama joostes lasime esimese ähmiga õigel rongil nina eest ära minna. Turistide värk - lootsime, et ebaõnn ei jätku. Õige rong saabus siiski peagi ning viis meid läbi imepäraste pilvelõhkujate ning ärikvartalite rahulikku Greenwichi.
Kohale jõudes nõudis esmalt kõht täitmist. Ahvatleva Gourmet Burger Kitcheni ees tänaval olid nii hõrgud aroomid, et jalad lausa viisid meid sinna. Ja me ei pidanud pettuma. Parim burger, mida eales olen söönud! Greenwichiga tutvumine algas seega väga posiitivselt.
Järgmiseks uurisime lähedal asuvat Cutty Sarki - kuivdokis olevat klipperit, mis omal ajal hiilgas suurepärase kiirusega. Aki läks laeva lähemalt uurima, mina jalutasin ringi ja pildistasin.
Vaade Old Naval College'i hoonetele:
Üle jõe paistavad Londoni ärihooned:
Vaade Greenwichi suunas:
Kuulus turg:
Turul pakuti muuhulgas fast foodi igast maailma otsast, siin on pildile jäänud itaaliapärased toidud:
Kui Aki oli Cutty Sarkiga piisavalt tutvunud, liikusime edasi peamise vaatamisväärsuse suunas - observatooriumi künka poole. Tee kulges läbi merekolledži ja meremuuseumi pargi. Võimsad Old Royal Naval College'i hooned:
Peale põgusat päikesepaistet hakkas äkitselt vihma kallama ja pidime tegema sissepõike National Maritime Museumi. Nagu kõik peamised Londoni muuseumid, oli ka see tasuta. See ei teinud aga väljapanekut sugugi kehvemaks, vastupidi, kõik oli väga põnev ja professionaalselt üles ehitatud.
Ship badges, kas need on tõlkes laeva vapid või midagi taolist?:
Käilakujud:
Kauaks me muuseumis ei peatunud, puhkasime hetke jalgu ja peale vihmasadu siblisime edasi observatooriumi suunas. Päike tuli välja - nagu tellitult, et oleks võimalik kõrgemalt avanevatest vaadetest paremaid pilte teha. Ja need vaated olid missugused! Erkroheline muru ja kevadised puud, nende taustal auväärsed ehitised ning kaugel taamal kontrasti toomas linna ärihooned:
Vaade teises suunas, taamal paistavad samad kõrghooned, mis Toweri taga kõrgusid:
Paremat kätt paistis ära Millennium Dome, see siili moodi ehitis, mis aastatuhande alguse puhul püstitati. Nüüd ilmselt juba ka tuntud The O2 nime all:
Peale vaadete imetlemist tegime observatooriumi alale ja hoonetele tiiru peale. Astusime sisse astronoomiagaleriisse, kus tutvustati muuhulgas universumi sündi.
Ehitisi oli alal mitmeid, selle nimi peaks näiteks olema Altazimuth Pavilion:
Ja see peaks nüüd olema Meridian Building, mille õuel asub kuulus nullmeridiaan ja kus võid seista üks jalg ühel, teine teisel poolkeral:
Nagu pildilt näha, oli see natuke turistikas, nii et hoidsime targu eemale ja nautisime veel vaateid. Poleks ilmselt olnud sugugi paha olla observatooriumis täheteadlasena: päeval vaatad künkalt alla ja naudid ilusaid maastikke, öösel imetled tähti. Okei, see on päris romantiline tõlgendus nüüd, aga las ta olla :)
esmaspäev, 12. jaanuar 2015
Sai natuke sohki tehtud
Juhhei, jõudsin pildilinkidega järje peale - kõik vanad postitused on nüüd jälle korras! Kergendus on suur. Vanade postituste lugemisest tuli aga suur igatsus suve järele, tahaks juba sõrmed (või pigem ehk labida) mulda pista! Tulevaks suveks ehitus- ja remondiplaane ei ole (ja ma loodan, et see ka püsib niimoodi), nii et kavatsen kõik ressursid aiatöödele suunata. Varsti peakski hakkama seemneid tellima, mõtlesin nimelt proovida mõningaid püsikuid ise seemnest kasvatada. Ei peaks siis ehk nii palju taimi ostma.
Seniks aga nädalavahetusest - käisime "premeerimisreisil" Stockholmis. Selle premeerimisega oli muidugi natuke nihusti, sest pidime ju ülemise korruse töödest 2/3 valmis saama, et reisile minna. Tööd jäid erinevatel põhjustel soiku, aga ma olin muidugi piletid ära võtnud ja hotelli broneerinud ... :D Head tüübid ikka. Aga ma ei põe, küll need remondiülesanded veel edenevad.
Minnes oli Helsingis pilvine, aga ülalpool pilvi paistis päike:
Hotell oli meil äge, peab lausa eraldi ära mainima. Seinal olid Beatlesi laulusõnad ja puha.
Meil linnas suurt plaani ei olnud - natuke poodlemist ja väljas õhtustamist, neid kumbagi ei tule muidu eriti tihti ette. Stockholm oli ilus, nagu alati, kuigi ilmataat kallas mõlemil päeval nii vihma, lörtsi kui ka lund krae vahele.
Tagasi tulles oli maja ette kogunenud suured lumevaalud ning kassid vahtisid süüdistavalt, et miks pole ahju köetud! Nüüd on lumi roogitud, ahi soe ja rahu majas :)
Seniks aga nädalavahetusest - käisime "premeerimisreisil" Stockholmis. Selle premeerimisega oli muidugi natuke nihusti, sest pidime ju ülemise korruse töödest 2/3 valmis saama, et reisile minna. Tööd jäid erinevatel põhjustel soiku, aga ma olin muidugi piletid ära võtnud ja hotelli broneerinud ... :D Head tüübid ikka. Aga ma ei põe, küll need remondiülesanded veel edenevad.
Minnes oli Helsingis pilvine, aga ülalpool pilvi paistis päike:
Hotell oli meil äge, peab lausa eraldi ära mainima. Seinal olid Beatlesi laulusõnad ja puha.
Meil linnas suurt plaani ei olnud - natuke poodlemist ja väljas õhtustamist, neid kumbagi ei tule muidu eriti tihti ette. Stockholm oli ilus, nagu alati, kuigi ilmataat kallas mõlemil päeval nii vihma, lörtsi kui ka lund krae vahele.
Tagasi tulles oli maja ette kogunenud suured lumevaalud ning kassid vahtisid süüdistavalt, et miks pole ahju köetud! Nüüd on lumi roogitud, ahi soe ja rahu majas :)
esmaspäev, 5. jaanuar 2015
Don't stop me now
Peale Tallinna reisi olen inspiratsiooni ja teotahet täis. Keskkonnavahetus ja mõnusad vestlused ilmselt aitasid sellele kaasa.
Võtsin nüüd vanade postituste pildilinkide väljavahetamise tõsiselt käsile - panin Spotifyst mängima playlisti "Bring back the 90s" ja muudkui vehin teha. Kui saan pildid korda, võib teiste asjade kallale asuda: raamatuid lugeda, Wes Andersoni filmidega tutvuda, pildistada, blogi kirjutada ja aiaplaane läbi mõelda.
Olen vaadanud briti kuulsa aedniku Monty Doni saadet Big Dreams Small Spaces ja muudkui innustun! Seal viivad tavalised inimesed (mõned on võhikud, mõned juba asjalikud aednikud) Monty heade nõuannete abil omi aiakujundusideid ellu. Mulle meeldib see, et nad peavad ka töö ise ära tegema, mitte nii, et tuleb võttemeeskond saja abikäega ja kõik valmib nagu võluväel. Ühe osa võtted kestavad ligi aasta, nii et alustatakse vana väljajuurimise ja kaevamisega ning lõpetatakse istutamise ja kasvuhooaja jälgimisega. Sain sealt kohe paar praktilist ideed - üks on teha lillepeenrate kohta kaust, kuhu kõik taimed kirja panna. Mul on ka sellist asja väga vaja, sest kuigi üht-teist on blogis kirjas, siis vajadusel seda kõike üles leida on keeruline.
Õnneks homme on vaba päev - kavatsen kõigepealt kaua magada ja siis jälle blogilinkide kallale asuda :)
Võtsin nüüd vanade postituste pildilinkide väljavahetamise tõsiselt käsile - panin Spotifyst mängima playlisti "Bring back the 90s" ja muudkui vehin teha. Kui saan pildid korda, võib teiste asjade kallale asuda: raamatuid lugeda, Wes Andersoni filmidega tutvuda, pildistada, blogi kirjutada ja aiaplaane läbi mõelda.
Olen vaadanud briti kuulsa aedniku Monty Doni saadet Big Dreams Small Spaces ja muudkui innustun! Seal viivad tavalised inimesed (mõned on võhikud, mõned juba asjalikud aednikud) Monty heade nõuannete abil omi aiakujundusideid ellu. Mulle meeldib see, et nad peavad ka töö ise ära tegema, mitte nii, et tuleb võttemeeskond saja abikäega ja kõik valmib nagu võluväel. Ühe osa võtted kestavad ligi aasta, nii et alustatakse vana väljajuurimise ja kaevamisega ning lõpetatakse istutamise ja kasvuhooaja jälgimisega. Sain sealt kohe paar praktilist ideed - üks on teha lillepeenrate kohta kaust, kuhu kõik taimed kirja panna. Mul on ka sellist asja väga vaja, sest kuigi üht-teist on blogis kirjas, siis vajadusel seda kõike üles leida on keeruline.
Õnneks homme on vaba päev - kavatsen kõigepealt kaua magada ja siis jälle blogilinkide kallale asuda :)
pühapäev, 4. jaanuar 2015
Sukavabriku meisterdised
Kodus tagasi :) Oli hea reis!
Nüüd võin panna üles ka paar pilti isetehtud kingitustest, seni pidin neid veel saladuses hoidma. Suka- ja sokivabrik töötas aasta lõpul hoogsalt ja kingituseks valmisid kolm paari sokke.
Punased:
Põlvikud:
Pakikesed:
Vahva oli üle tüki aja kudumisega kätt proovida ja tulemus sai endalegi üllatuseks päris asjalik. Enne mõistliku tulemuseni jõudmist tegin muidugi kaks proovipaari: ühed endale, teised Akile. Need ei ole sellised, et hakkaks pilti üles riputama ;)
Nüüd mõtlesin mõneks ajaks vardad käest panna ja blogile keskenduda. Olen jõudnud lausa 2012 aasta postituste pildilinkide korrigeerimisega ühele poole. 2013-2014 peaksid olema selles suhtes tiba lihtsamad, sest postitusi on hulga vähem.
Kui nendega ühele poole saan, kavatsen Londoni reisimuljed kirja saada. Hoog on sees!
Nüüd võin panna üles ka paar pilti isetehtud kingitustest, seni pidin neid veel saladuses hoidma. Suka- ja sokivabrik töötas aasta lõpul hoogsalt ja kingituseks valmisid kolm paari sokke.
Punased:
Põlvikud:
Pakikesed:
Vahva oli üle tüki aja kudumisega kätt proovida ja tulemus sai endalegi üllatuseks päris asjalik. Enne mõistliku tulemuseni jõudmist tegin muidugi kaks proovipaari: ühed endale, teised Akile. Need ei ole sellised, et hakkaks pilti üles riputama ;)
Nüüd mõtlesin mõneks ajaks vardad käest panna ja blogile keskenduda. Olen jõudnud lausa 2012 aasta postituste pildilinkide korrigeerimisega ühele poole. 2013-2014 peaksid olema selles suhtes tiba lihtsamad, sest postitusi on hulga vähem.
Kui nendega ühele poole saan, kavatsen Londoni reisimuljed kirja saada. Hoog on sees!
neljapäev, 1. jaanuar 2015
Tere uus aasta, hüvasti 2014!
Head uut aastat!
Kirjutan seda postitust laeval teel Tallinnasse. Vaatame, kas Tallinki internetiühendus lubab mul seda ka avaldada...
Aasta 2014 on ära saadetud, seaprae ja klaasi veiniga. Mitte kõik selle aasta sündmused pole seekord möödakarva olnud. 2014 aasta teema võikski olla õppetunde elust ja iseenesest. Ma arvan, et pole neist blogis sõnagi iitsatanud, sest teatud asjad on isiklikud. Blogi on seevastu koht headeks mõteteks ja ilusateks asjadeks :)
Ja häid asju ja toredaid inimesi on sel aastal olnud mu ümber palju. Aitäh kõik kallid sõbrad ja sugulased, kes olete meid oma külaskäiguga rõõmustanud või meid võõrustanud. Kevadine reis Londonisse jäi sel aastal ainsaks (kui Tallinna ja Stockholmi mitte arvestada), ent oli meeldejääv ja suurepärane. Linn, kuhu ma kindlasti tahan naaseda.
Maja ja õue suhtes saime üht-teist tehtud. Esile võiks tõsta väikse magamistoa tapeetimise ja sisustamise ning loomulikult terrassiehituse. Soojad suveõhtud vastvalminud verandal on selle suve parimaid mälestusi. Aias sai nipetnäpet pusitud, marjapõõsaid ja puid istutatud (ploomid, iluõunapuu ning pisike kuusk) ja lillepeenraid kõpitsetud.
Kevadelt ootangi suure põnevusega, kas kümnetest maha pandud lillesibulatest ka asja saab. Aki oli just äsja aias mutimullahunnikuid näinud ja see ei tõota sibulatele head ...
2015 aastal tahangi rohkem aiale pühenduda. Tagaõuel ootavad teerajad ehitamist ning lillepeenrad loomist. Plaane on palju :)
Allkorruse remont ootab ka veel ees (eeskätt vannituba, aga ka majapidamisruum, kaminatuba ning esik), aga graafiku suhtes pole me veel midagi otsustanud. Vaatab, millal selle käsile võtame. Kiiret ei ole :)
Otsin aasta pilte, kui jälle kodus olen. Nüüd vaatame, kas saan postituse üles riputada ...
Kirjutan seda postitust laeval teel Tallinnasse. Vaatame, kas Tallinki internetiühendus lubab mul seda ka avaldada...
Aasta 2014 on ära saadetud, seaprae ja klaasi veiniga. Mitte kõik selle aasta sündmused pole seekord möödakarva olnud. 2014 aasta teema võikski olla õppetunde elust ja iseenesest. Ma arvan, et pole neist blogis sõnagi iitsatanud, sest teatud asjad on isiklikud. Blogi on seevastu koht headeks mõteteks ja ilusateks asjadeks :)
Ja häid asju ja toredaid inimesi on sel aastal olnud mu ümber palju. Aitäh kõik kallid sõbrad ja sugulased, kes olete meid oma külaskäiguga rõõmustanud või meid võõrustanud. Kevadine reis Londonisse jäi sel aastal ainsaks (kui Tallinna ja Stockholmi mitte arvestada), ent oli meeldejääv ja suurepärane. Linn, kuhu ma kindlasti tahan naaseda.
Maja ja õue suhtes saime üht-teist tehtud. Esile võiks tõsta väikse magamistoa tapeetimise ja sisustamise ning loomulikult terrassiehituse. Soojad suveõhtud vastvalminud verandal on selle suve parimaid mälestusi. Aias sai nipetnäpet pusitud, marjapõõsaid ja puid istutatud (ploomid, iluõunapuu ning pisike kuusk) ja lillepeenraid kõpitsetud.
Kevadelt ootangi suure põnevusega, kas kümnetest maha pandud lillesibulatest ka asja saab. Aki oli just äsja aias mutimullahunnikuid näinud ja see ei tõota sibulatele head ...
2015 aastal tahangi rohkem aiale pühenduda. Tagaõuel ootavad teerajad ehitamist ning lillepeenrad loomist. Plaane on palju :)
Allkorruse remont ootab ka veel ees (eeskätt vannituba, aga ka majapidamisruum, kaminatuba ning esik), aga graafiku suhtes pole me veel midagi otsustanud. Vaatab, millal selle käsile võtame. Kiiret ei ole :)
Otsin aasta pilte, kui jälle kodus olen. Nüüd vaatame, kas saan postituse üles riputada ...
Tellimine:
Postitused (Atom)