Aasta 2015

Aasta jõuab lõpule, seega on sobiv hetk teha väike tagasivaade.

Aiast

Sel aastal olid aiamõtted ja -tegemised suures rollis, sest esimest korda oli aega sellele panustada.
Volbripäeval võtsin üles sellised kaadrid. Käised tuli üles käärida ...





Samal ajal toas juba idanesid kõiksugu taimed. Proovisin esimest korda lilledega käppa, varem olin ainult köögiviljadele keskendunud. Olin enam-vähem kindel, et neist asja ei saa, aga minu üllatuseks ei olnud olukord üldse nii hull. Pildil pisikesed päevalilled.



Sel aastal õitsesid pisikesed rodod esimest korda. Eelmisel kevadel kukutasid nad õienupud ennen avanemist maha.



Iluõunapuul olid kaunid tumedad õied:



Suvel hakkasime õues askeldama. Kaevasin lillepeenraid, alustasime teeradade ehitamist, tegin terrassi äärde kruusast riba.







Juulis leidsin maja tagant nõlvakult heinte seast metsvaarikavälu. Puhmaid oli kümneid ja kõik marju täis. Neid sai karbitäied sügavkülma korjatud. Täielik luksus, üks suve parimatest mälestustest.





Septembris õitses kalli sõbra toodud aedhortensia. Ja mõelda, veel maikuus oli selle koha peal hein ja umbrohi. See oli nagu täiuslik punkt aiatöödele.



Reisid

Aprilli lõpus käisime Horvaatias. Imetlesime muuhulgas Krka, Paklenica ja Plitvice rahvusparkide ilu. Kindlasti üks parimaid reise ja huvitavamaid sihtkohti.







Juulis tegime pisikese tiiru Soomes: käisime suvilas, Savonlinna ooperipidustustel ning Mikkeli iluaedades:





Septembri lõpul väisasin seminari Dublinis. Üks aasta parimaid tööalaseid hetki.

Oktoobris tegime tiiru Kopenhaagenis. Vahva koht oli seegi, meelde jäi moodne arhitektuur, vanad lossid, kanalid ning küsimusi tõstatav Christiania linnaosa.



Uut ja põnevat

Sel aastal leidsin online-kursuste maailma. Õppisin muuhulgas pisut programmeerimise aluseid ning tiba statistilist analüüsi. Lugesin liiga vähe, aga selle parandamise osas on mul juba üks plaan :) Kirjutan sellest eraldi postituses.

Augustis sain üle saja aasta uuesti ratta selga:



Tähtsaimad asjad

Veetsin toredaid hetki sõprade seltsis nii Tallinnas, Helsingis kui Stockholmis. Kallistan teid, olete mõtteis :)

Aasta 2015

... oli üks äärmiselt hea aasta. Tähistame seda täna sealiha, veiniklaasi, Tujurikkuja ja ehk mõne lauamängu seltsis.

Vahvat vana aasta lõppu ja head uut aastat!

Pühadejutud

Ongi vabad päevad lõpule jõudmas ja homme tuleb end taas töölainele seada. Niisama kodus vedeleda oli mõnus. Vahepeal juba mõtlesin, et peaks pühapäeval allahindlusi uurima minema, aga täna hommikul tõdesin, et milleks oma urust välja ronida :) Tuleb ikka lebasklemisest viimast võtta.

Tegevusetusest võrsuvad igasugused head ideed. Olen juba vaikselt järgmise aasta aiaplaane mõlgutanud ning aiaraamatuid ja seemnekatalooge sirvinud. Tuleb jälle üks suurepärane aia-aasta!

Kassidel on olnud samuti lõbus, oleme ometigi jaksanud nendega tavapärasest rohkem mängida. Ja muidugi jõuluvana tõi neile ka oma pakikese - mitu värvilist juuksekummi! Need lendavad kiirelt ja on head karvased - saab käpaga hästi lüüa. Peemotit ma pole ammu niimoodi jooksmas näinud ja Laku unustas hetkeks lausa söögi - see on nagu väike maailmaime.

Peemot oli nobe nagu välk ja jäi piltidele ainult udukoguna:





Laku võttis esmalt natuke rahulikumalt:







Teine kingitus oli muidugi ka, päkapikud tõid need juba enne jõule. Kaks pappkasti!



Väikestest asjadest tuleb rõõmu tunda :)

Tihastest, oravast ja kividest

Möödunud töönädalal ei paistnud lõppu tulevat. Keskendumine on kadunud, sest mõtted on jõulupühade ja paari vaba päeva juures. Kõige rohkem ootangi pühadelt seda, et saaks lihtsalt kodus olla ilma mingite kohustuste, ootuste, deadline'ide ja tegemata tööde nimekirjadeta.





Puhkust mul ei ole, aga õnneks on olemas nädalavahetused. Umbes nagu mina laupäeva hommikul:



Nagu piltidelt näha, sain eile mahti lindude söögimaja pildistada.

Tihane leidis maapähkli:



Orav mõtleb mingit plaani välja:









Täna oli ligemale kümme kraadi sooja, nii et remondi asemel tegime õues aega parajaks ja veeretasime kive ühest kohast teise. Kuna kevadel läheb kasvuhoone ehitamiseks, tuleb kivid eest ära vedida - kiviktaimlasse muidugi. Sikutasime neli suurt kivi ühest kohast teise, rohkem ei jaksanud. Selg oli märg ja käed värisesid, aga vähemalt kevadel on neli kivi vähem!

Kivimürakad oma uues kohas. 





Uskumatu tegelikult, et jõulude eel on võimalik aias mütata.

Ilusat neljandat adventi!

Kaks sõna remondist

Uskumatu, aga tõsi! Tegime täna lausa kolm tundi remonti. Kui sellise tempoga jätkame, siis ei lähegi terve remondi peale rohkem kui kaks aastat..
Tegelikult kuskilt otsast peab ju alustama. Paar-kolm tundi nädalas on loomulikult naljanumber, aga hetkel ei ole mingit jaksu peale tööpäeva remondiga tegeleda. Tänane pingutus võttis juba võhma täiesti välja. Rebisime saunast seinalaudu ära. Päris hästi olid kinni naelutatud teised, pole midagi öelda. Enne lõppes jaks ära, kui kõik ära saime. Aga eks jääb järgmiseks korraks ka midagi, laelaudadele lisaks.


Nüüd veel poolteist nädalat pingutust tööl ja siis saab paar vaba päeva!

Jälle üks tavaline nädalavahetus

Eile hommikul paistis päike, mul on lausa tõestusmaterjali piltide näol. Käisime ümbruskonnas jalutamas. Lausa kevadine tunne oli.





See erakordne nähtus möödus siiski kiirelt. Päeval hakkas vihma udutama, nagu oleks mõista antud, et kevademõtteid ei tasu veel mõlgutada.

Õhtul otsustasin jõulumeeleolu luua. Kõigepealt pakkisime lahti plastikkuuse, mis juba mitu aastat on oma kohust täitnud. Selle ehtimine on alati puhas rõõm :)



Päkapikud valvavad riiulil:



Diivanilauale kogusin suuremaid ja väiksemaid küünlaid:



Õues ulus kõva tuul, aga toas oli ahi köetud, kassid magasid ja mina nautisin küünlavalguses kohvi. Täielik idüll!
 
Täna aktiveerusime lõpuks ometi remondi osas. Peaaegu oleks jälle tahtnud edasi lükata, aga leppisime siiski kokku, et teeme kasvõi tunnikese tööd. Alustasime saunast - monteerisime saunalava lahti ja Aki saagis lauad tükkideks - ikkagi hea ahjutäis puitu. Mina korjasin kerisekived kokku. Kokkuvõttes polnudki väga hull, elasime üle :) Aga see on muidugi alles algus..

Nädalavahetusele paneb punkti iseseisvuspäeva vastuvõtt, mida ikka vähemalt poole silmaga tuleb jälgida :)

Novembri vaikuses

November jõuab juba lõpule ja ma pole terve kuu jooksul blogisse kriipsugi kirjutanud. Pole nagu midagi eriti öelda - teen tööd ja vahin telekat, keda see huvitab :)

Eile saime end siiski natuke kodust välja aetud: käisime Henri Cartier-Bressoni fotonäitust vaatamas. Huvitavad must-valged võtted maailma eri paikadest, portreed tuntud kunstnikest ja kirjanikest. Ei olnud nii põnev nagu kunagi Elliott Erwitti näitus Fotografiskas, aga äge siiski.
Pärast maandusime restorani ja tähistasime aastapäeva, mis sest, et pisut hilinenult.

Täna on see-eest olnud mõnus lihtsalt kodus toimetada ja lebaskleda - mõlemat sobivas koguses. Süütasin advendi puhul küünlad ning ostsin seekord juba varakult postkaardid ära, et ei peaks enne jõule nende pärast tunglema.
Tegelikult on meil nüüd meie jõulukinkidega samuti kõik korras, sest mul tuli Black Friday sooduspakkumisi uurides hoog peale ning ostsin meile lennupiletid... kahte sihtkohta. Jaanuaris Londonisse ning märtsis Lapimaale virmalisi otsima. Ma tean juba ette, et suvel on nii palju aias tegemist, et sel ajal pole mingit mõtet reisi planeerida. Nii et selle asemel teeme siis paar väiksemat tuuri aasta algul.

Ilusat esimest adventi!

Ajurakkudele tegevust

Sügisel olen oma ajurakke värskendanud ühe raamatu ja ühe online-kursusega. Mõlemad on silmaringi avardanud ja teatud arusaami korrigeerinud, nii et igati rohkem kui üldse julgesin oodata.

Online-kursus on edx.org -platvormil Queenslandi ülikooli poolt üles ehitatud The Science of Everyday Thinking. See on teatud mõttes jätk Kahnemani Thinking Fast and Slow -raamatule, mis oli minu esimene kokkupuude teemaga, et me kasutame mõtlemises otseteid, mis meid üsna tihti valele teele viivad.
Kursus on loomulikult hoopis lihtsamas võtmes kui raamat, kuigi läbi võetakse mitu teemat. Online-videod põhinevad dialoogil ja intervjuudel erinevate teadlastega (ning muuhulgas ka Müüdimurdjatega). Lõbus ja huvitav kursus ning kõigele lisaks õpid peaaegu märkamatult uusi asju.

Raamatuks oli Malcolm Gladwelli Outliers - The Story of Success. See ei ole õpik sellest, kuidas kiiresti rikkaks saada :) Raamat keskendub inimeste ja inimrühmade edu alustele. Sellele, kuidas edukus mingil alal ei ole alati ainult kõva töö tulemus, vaid ka mitmete seikade kokkusattumus. Sellest, kuidas teatud ennustused hakkavad iseennast täide viima - näiteks kui lapsed või noored jaetakse juba varakult edukuse põhjal gruppidesse.
Kuigi Gladwell lihtsustab, on tema sõnum minu arusaamise järgi teaduslikult tõestatud. Väga mõtlemapanev raamat.
Ja kõigele lisaks on raamatu teises osas juttu lennuõnnetustest ja nende kultuurilistest põhjustest. Ma lihtsalt neelasin seda Dublinist tulles :)

Kopenhaagen: Christianshavn, Christiania ja Rosenborgi loss

Teise päeva hommikul võtsime suuna Christianshavni linnaosa poole, mõttega vaadata lähemalt sealseid kanaleid, üht huvitava torniga kirikut ning Christiania vabalinna.

Toppama jäime juba enne Christianshavni jõudmist. Sinna viivalt Langebro sillalt avanesid nimelt sellised vaated, et need tuli kindlasti üles võtta:





Lõpuks jõudsime üle silla ning vaatasime tagasi kesklinna suunas. Sellest klaaskuplist möödusime paaril korral, aga siiamaani ei tea, millega tegemist:



"Must teemant" ehk kuninglik raamatukogu, mis peegeldab vee helkimist:



Vaade raamatukogule otse eest, ühelt huvitavalt sillalt:



Silla nimi on Cirkelbroen ja see sümboliseerib kõrvuti vees seisvaid paate ja purjekaid:



Huvitavat arhitektuuri oli palju:





Moodsad elumajad Christianshavni linnaosas ja nende vahelt paistev kirik:



Kuid see ei olnud see kirik, mida me otsisime. Tahtsime lähemalt vaadata hoopis seda kirikutorni, kus tippu viiv trepp kulgeb väljaspool:





Üles torni oli võimalik ronida, aga jätsime seekord vahele - palju samme oli veel vaja maha kõndida ja erinevaid kohti näha. Kirikust kiviviske kaugusel oligi järgmine sihtkoht - Christiania vabalinn.
Üle 800 elanikuga end autonoomseks kuulutanud ala on tänapäeval suur tõmbenumber turistidele.

Seinamaaling Christiania värava juures:



Võiks ju mõelda, et selliseid imelisi kunstitöid on Christiania täis, aga pigem nägi seal välja taoline:



Sees pilte ei tohtinud teha (või pigem ühel tänaval, aga kuna täpselt ma täpselt ei teadnud, kus see asus, siis panin kaamera üldse ära). Põhjuseks Pusher Streetil vohav kanepiäri - putkad olid seal avalikult püsti ja magus hais käis üle pea. Ja loomulikult ei soovi diilerid pildile jääda.
Linnaosa oli igasugust kola täis ja osa majadest nägi välja üsna varisemisohus. Boheemlaslik hipilinn? Minuarust mitte, aga võib-olla ma olengi kitsarinnaline kapitalist.

Teisest väravast väljudest jäädvustasin veel tükikese Christiania välismüüri. Taustal tigutorniga kirik:



Tulime tagasi Christianshavni läbiva kanali äärde ning seejärel jalutasime üle teise silla - Knippelsbro - tagasi kesklinna.



Endine terminalihoone, nüüd pastelsetes toonides kohvik:



Suured majad, laiad tänavad:



Päeva teine sihtkoht oli Rosenborgi loss ja lossipark. Suhteliselt suur kontrast Christianiaga võrreldes.



Vaateid lossipargist:















Lossi kõrval oli imeline roosiaed, kus nii mitmedki roosid veel õitsesid.







Roosid olid selle valvsa daami pilgu all:






 
Lossi teiselt poolt avastasin veel ühe pisema aia.






Loss ise oli nii kõrge, et ei tahtnud ühestki suunast korralikult pildile mahtuda. Lõpuks sain parima pildi hoopis kaugemalt tänavalt, objektiivi aiavõre vahelt läbi torgates :)





Terve see lossi ette jääv muruplats olevat kunagi samuti aed olnud. Sama plats lossi eest vaadates:



Kohe Rosenborgi lossi taga oli botaanikaaed. No võite arvata, milline atraktsioon see mulle on :) Aga tegelikult olin ma ringi müttamisest nii väsinud, et mõtlesin sellest loobuda. Tahtsin ainult tagasi südalinna marssida ning kuhugi sooja kohvikusse maanduda. Õnneks otsustasime ikkagi esmalt natuke pingil jalga puhata (ja ma oleks peaaegu sinna päikese kätte tukkuma jäänud :)) ning siis botaanikaaias õige pisike tiir teha. See tasus sajaprotsendiliselt ära!













Kui kasvuhoonet nägin, siis pidin pikali kukkuma. Eesliide "kuninglik" on täiesti õigustatud:





Seekord sisse ei hakanud minema - poleks olnud jaksu kollektsioonidega tutvuda. Jalutasime lihtsalt tagasi peavärava juurde.







Seal oli õdus pisike pood, kus müügil nii taimi kui ka mugulaid-sibulaid. Poes sees veel lisaks aiateemalisi kalendreid, postreid ja muid vidinaid. 



Meie aeg Kopenhaagenis hakkas lõppema - ja samuti jaks, nii et seadsime sammud tagasi hotelli poole, et sealt kohver kaasa haarata ja siis rongiga lennujaama vurada.
Kokkuvõttes - linn oli vahva ja vaatamist oli palju. Niiväga südamesse ei pugenud kui näiteks London või Amsterdam, aga muidu igati super sihtkoht.