Internetis on üleval kellaajad, mil Tower Bridge laevade läbiminekuks üles tõstetakse ja me üritasime rihtida just õigeks ajaks kohale. Väljusime metroost peatus varem (Monumendil), et ka niisama ringi vahtida. Esiteks muidugi nägime Monument to the Great Fire of Londonit, millele ka peatuse nimi viitas.
Tippu oleks võinud ka ronida ja sealt lubati suurepäraseid vaateid, aga otsustasime seekord aega ning jalgu säästa ja niisama edasi jalutada. Ümberringi olid suured ehitised, kontorid, uus ja vana.
Pilvelõhkuja, mille nimeks on The Shard. Wikipedia ütleb, et see on Euroopa Liidu kõrgeim ehitis.
Läheneme Tower of Londonile:
Tower Bridge'i juurde õigel ajal kohale jõudes avastasime, et kahjuks päike paistab täpselt pildistamissuunale vastu. Kell näitas ka juba sellist aega, et silla teisele poole me poleks enam jõudnud. Mis siis ikka, sai tehtud pilt silla avanemisest vastu valgust:
Silla tõstmine oli paari minuti värk. Läbipääsu soovivad jõelaevad olid juba ootel ja peale lühidat autoliikluse peatamist ja luukide tõstmist oligi kogu moos.
Loomulikult pidime ka ise sillale ronima ja seda kõike lähemalt imetlema. Sillal oleks olnud ka muuseum, aga taas kord pidime prioriseerima ning jätsime selle targu vahele.
Vaade Thamesile:
Sillalt ja jõe teiselt kaldalt avanesid suurepärased vaated Londoni arhitektuurile ja igasugu huvitavatele moodsatele ehitistele. Ma ei oleks uskunud, et linnavaated on nii nauditavad. Ma oleks lihtsalt tahtnud seal jõe ääres pool päeva istuda ja ümbrust imetleda.
Tower teisel poole jõge:
Uus ja vana:
Lõpuks paigutasime ennast ka valguse suhtes "õigele poolele" silda ning tegime veel mõned ülesvõtted:
Edasi jalutasime Tower Gate -nimelisse peatusse, kust DLR-rong meid Greenwichi suunas viis. Aga et jutt liiga pikaks ei kisuks, siis sellest kirjutan rohkem järgmises reisipostituses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar