Londoni reis - päev kaks: Tower Bridge ja Greenwich

Teisel päeval võtsime sihtkohaks Greenwichi, mis jääb kesklinnast tükike maad ida poole. Enam-vähem tee peale jäi ka Tower Bridge ning Tower of London, nii et esmalt seadsime sammud sinnapoole. Mõte oli selline, et viskame pilgu peale ja läheme edasi, ent lõpuks kulus seal terve hommikupoolik: vahemaad on suured, ehitised massiivsed ning vaatamist jagub!

Internetis on üleval kellaajad, mil Tower Bridge laevade läbiminekuks üles tõstetakse ja me üritasime rihtida just õigeks ajaks kohale. Väljusime metroost peatus varem  (Monumendil), et ka niisama ringi vahtida. Esiteks muidugi nägime Monument to the Great Fire of Londonit, millele ka peatuse nimi viitas.



Tippu oleks võinud ka ronida ja sealt lubati suurepäraseid vaateid, aga otsustasime seekord aega ning jalgu säästa ja niisama edasi jalutada. Ümberringi olid suured ehitised, kontorid, uus ja vana.




Pilvelõhkuja, mille nimeks on The Shard. Wikipedia ütleb, et see on Euroopa Liidu kõrgeim ehitis.








 Läheneme Tower of Londonile:





Tower Bridge'i juurde õigel ajal kohale jõudes avastasime, et kahjuks päike paistab täpselt pildistamissuunale vastu. Kell näitas ka juba sellist aega, et silla teisele poole me poleks enam jõudnud. Mis siis ikka, sai tehtud pilt silla avanemisest vastu valgust:



Silla tõstmine oli paari minuti värk. Läbipääsu soovivad jõelaevad olid juba ootel ja peale lühidat autoliikluse peatamist ja luukide tõstmist  oligi kogu moos.

Loomulikult pidime ka ise sillale ronima ja seda kõike lähemalt imetlema. Sillal oleks olnud ka muuseum, aga taas kord pidime prioriseerima ning jätsime selle targu vahele.






 Vaade Thamesile:





Sillalt ja jõe teiselt kaldalt avanesid suurepärased vaated Londoni arhitektuurile ja igasugu huvitavatele moodsatele ehitistele. Ma ei oleks uskunud, et linnavaated on nii nauditavad. Ma oleks lihtsalt tahtnud seal jõe ääres pool päeva istuda ja ümbrust imetleda.



Tower teisel poole jõge:





Uus ja vana:



Lõpuks paigutasime ennast ka valguse suhtes "õigele poolele" silda ning tegime veel mõned ülesvõtted:



Edasi jalutasime Tower Gate -nimelisse peatusse, kust DLR-rong meid Greenwichi suunas viis. Aga et jutt liiga pikaks ei kisuks, siis sellest kirjutan rohkem järgmises reisipostituses.

Kassid mõnulevad

Ahjule oleme sel aastal juba paar korda tule alla teinud ja see muidugi kassidele meeldib. Kes soojendab seal külge, kes kõhtu.







Ainult Peemot pole eriline soojalemb. Tal on see-eest esikus isiklik pappkast, kus on meeldiv lösutada. Pole mingeid luksuslikke patju või asemeid vaja - pappkast on parim.

Uskumatu - ma blogin juba jälle :)

Eelmise blogipostituse lõpus käisin välja mõtte, et võiks proovida blogisse aktiivsemalt suhtuda. Sellest on nüüd täpselt kuu aega möödas. Mul läheb ilmselt natuke aega, enne kui hoo sisse saan.

Nädalavahetusel oli mul taas suur rõõm võõrustada üht head sõbrannat, kellega sai nii mööda poode ringi tuulatud, Teurastamo Ho's Foodis hiina toitu mugitud ja õhtul koos kokatud. Veiniklaasid ei jäänud ka mitte tühjaks ning juttu jätkus pikalt õhtusse.

Tegime muuhulgas kooki:




Vabadel õhtutel olen üritanud kudumist harjutada. Ei mäleta enam, kust see mõte pähe tuli, et peaks ühed villased sokid kuduma. Nüüd olen nii endale kui Akile ühed kudunud, aga seda päris õiget "retsepti" ei ole veel kätte saanud.
Peale väikest googeldamist ja käsitööblogide lugemist olen jõudnud arusaamisele, et ma koon liiga lõdvalt ja mul peaks seega olema väiksema läbimõõduga pulgad. Nii tuleks kudumist tihedam ja see püsiks paremini vormis. Minu kootud sokid on nimelt natuke lohvad.

Ega midagi, lähen jälle uuele ringile. Huvitav oleks teada, kui mitmed sokid ma pean kuduma, enne kui nendega täiesti rahul võin olla?




Mahutan siia samasse postitusse ka veel oktoobri alguse teemad - tegime nimelt ühel nädalavahetusel juba traditsiooniks moodustunud visiidi Stockholmi sõprade juurde. Seekord sisustasime aega muuhulgas turisti mängimisega - käisime kuningalossi vaatamas, uurisime Livrustkammarenis ehk kuningalossi relvalaoks nimetatud muuseumis kostüümide näitust (välja olid pandud nii kuningapere rõivad ajaloost ja tänapäevast, aga ka filmikostüümid Elizabethist ning Game of Thronesist) ning kiikasime sisse ka Nobeli muusemi.

Relvalao näitusel olid ka sellised vankrid:



Ja hobuste "kostüümid" :)




Plangule kleebitud vanad postrid vanalinnas:



Ilm oli ilus ja vaated ning värvid samuti:







Kohvi Nobeli muuseumis:



Sattusime ka kogemata pulgakommide kaupluse peale. Vaateaken lausa kutsus oste tegema.







Tühjade kätega me sealt ei lahkunud ... :)

Muidu on aeg läinud töötamise ning niisama konutamise ja molutamise peale. Külm ja pimedus pole kunagi mu sõbrad olnud ja tunnen jälle, et suur talveväsimus tuleb peale. Selle vastu ei aita ei uni, D-vitamiin ega tervislik toitumine. Tuleb lihtsalt oodata, et märts-aprill kätte jõuaks. Seniks süütan küünlaid ja joon kohvi :)