Puhkus käes, töö läheb edasi

Sel aastal olen kohe eriti puhkust oodanud. Töökoha vahetusega seoses on natuke võhm väljas ja vajadus kohustustevabade päevade järele on suur. Sellist luksust me ei saa muidugi endale lubada, sest terrass ootab ehitamist ja õu korrastamist :) Aga teistsugune töö toob vähemalt oma vahelduse.

Meil on nüüd reedeni miniekskavaator renditud ja tulgu vihma või pussnuge, seda peab täie aja eest kasutama:



Kõigepealt tuleb pinnast terrassi alt 20 cm ära kaevata, siis teha sügavamad augud tugipostidele ning lõpetuseks täita kõik kruusaga. Plaanis oli ka ekskavaatorit kasutada paari kännu väljakaevamiseks ning istutusaukude tegemiseks, aga hetkel tundub, et rendiaeg saab enne otsa. Vaatab, mis saab.

Kassid igatahes võtavad vabalt, nagu alati:





Peemotil on siiski alati energiat, eriti kui pildi peale jäämiseks tuleks paigal püsida:


Ja kui ma millalgi mahti saan (st. tõlkes tähendab seda, et millal ma viitsin end kätte võtta), siis nokitsen Londoni pildid ka lõpuni ja kirjutan sellest ka. Sest see oli lahe reis!!

Esimene päev - tehtud!

Ma arvasin varem, et olen omal alal juba suhteliselt pika tööstaažiga ja oskan juba üht-teist. Mitte, et mul endast väga suured luulud oleks, aga tundsin ennast siiski mugavalt. Täna kallati mulle uues kohas nii palju uut informatsiooni kaela, et kohati tuli tunne, et appikenemittemidagieisaaaru! Ajukapasiteet sai täiesti otsa.
Oma eriala asjadega pole suuri raskusi, need on siiski põhimõtteliselt tuttavad, aga kogu kontekst on täiesti uus. Tuleb hakata tükk-tükihaaval "suurt pilti" kokku panema. See on muidugi väga tervitatav nähtus, sest areng toimub alati läbi raskuste, aga ma vaikselt juba ootan, et saaks vahepeal ka tuttavate excelitega tegeleda :) Õnneks selleks on paar võimalust, kuigi kalender on tihedalt koolitustega täidetud.

Ootan juba homset päeva, et siis jälle väljapuhanuna uut õppida.

Uued tuuled

Viimane tööpäev nüüd juba vanas kohas on möödas ning homme ootab mind uus kontor, uued inimesed ja kindlasti palju õppimist ning pealehakkamist. Reedel pillisin ikka korralikult kolleegidega hüvasti jättes, raske oli lahkuda, aga eks elu on selline.

Sain töökaaslastelt kingituseks kaks ploomipuud ning kinkekaardi aiandisse. Suurepärane ja nii armas mõte! Täna kaevasime puudele istutusauke, mille sügavus pidi olema vähemalt 80cm ja laiust meeter. Savimaasse selliseid uuristada on muidugi mehine töö, nii et hetkeks juba kahtlesin, kas kingitusel oli mingi kaval tagamõte :) Nüüd on puud siiski istutatud, äge.
Kinkekaart sai ka peaaegu lahendatud, hankisin puudele mulda, natuke liiva, et seda olemasoleva mullaga segada, multši, armsa roosa hortensia ning sellele lillepoti.

Nädalavahetuse kena ilm lubas ka kõiksugu muid aiatöid teha ja tänagi saime tuppa alles õhtul üheksast. Mõnus rammestus on peal.
Ilusat algavat nädalat!

Haaga rodopark

Hommikul lugesin lehest, et parkide asalead on õide puhkemas, seega küpses plaan Helsingis asuvat Haaga rododendroniparki külastada. Olen varasematelgi aastatel selle peale mõelnud, aga küll ei ole sobivat aega olnud, ja vahel olen õitsemisaja maha maganud. Ütleme nii, et tobu olen olnud, sest vaated pargis olid imeilusad.

Enne aga kui aja maha võtsime, siblisime oma õues tööd teha. Niitsin muru, külvasin herned ning tegelesin jälle oksade purustamisega. Koos kärutasime murule hunniku mulda, sest kaevuveetorude kohalt oli maa talvel vajunud ning sinna külvatud muru pooleldi hävinud - ilmselt jäi vesi sinna seisma ja jäätus ära. Nüüd ei muud, kui vaja veel muruseemned hankida ja uuesti maha külvata. Viskasime juba nalja, et järgmine aasta kindlasti uuesti, muudkui külvame siin oma muru.

Mingisuguses lollusepuhangus kärsatasin ka oma kaela päikese käes ära. Ma olen alati see, kes päikesekaitsekreemi peale möksib, kasutab aias pikkade käistega särke ja nokamütsi ja nüüd siis selline lühis. Mitu aastat ongi möödunud ilma ühegi päikesepõletuseta, ju siis oli seda vaja meeldetuletuseks.

Peale lõunasööki oli ametlik tööprogramm läbi ja vurasimegi rodoparki. Millegipärast kujutasin ette maksimaalselt paarimeetriseid rodosid, nii et ma polnud kuidagi ette valmistunud selleks, et metsaalune oli täis isegi nelja- ja viiemeetriseid rododendroneid.









See erksavärvilise roosa ja tumerohelise kombinatsioon on minuarust nii ilus:


 
Oli ka valgeid õisi:
 


Mitte kaugeltki kõik rodod ei olnud veel õide puhkenud. Kindlasti nädala pärast oleks metsaalune veel rohkem õisi täis. See-eest värvikirevad asalead olid võimsalt õitsemas.












Kollased asalead katsid metsaalusest suure ala ning lõhnasid magusalt:





Park on alguse saanud Helsingi ülikooli katsealast, kus püüti aretada kohalikule ilmastikule sobivat rodoliiki. Nüüd on katsealad ja park ühendatud ja külastajad võivad seda suurepärast silmailu nautida. Kõlbulikke rodoliike on sealt tulnud ka mitmeid, muuhulgas ka meie aias kasvavad Mauritzad.

Veel mõned lähivõtted:





Kui plaanite Helsingi külastust, siis soovitan kindlasti ühe variandina kaaluda juuni algust ja rodopargi külastust.

Lõpetuseks pilt meie õue rododest. Ei ole veel päris kahemeetrised :D Kahtlustan, et sel aastal õisi ei tule, aga vähemalt on mõlemil uued helerohelised lehed kasvanud, nii et vähemalt mingisugune juurdumine on toimunud: