pühapäev, 18. mai 2014

Muudatuste maikuu

Suvesoojus üllatas meeldivalt. Peale külma ja vihmast maikuu esimest poolt on see väga teretulnud muutus. Kehvade ilmade tõttu olin täiesti ära unustanud kõiksugu aiatööd. Olen näiteks külvide ja lehtede koristamisega täiesti hilja peale jäänud. Täna sai seda õnneks pisut tasa tehtud.

Mai algus on olnud tegemist täis, ka seetõttu pole olnud aega kodule keskenduda. Üks suuremat sorti muudatus ootab mind ees, nimelt leidsin lõpuks ometi uue töökoha, kuhu peale pikka protsessi valituks osutusin. Olen mõelnud töökoha vahetuse peale nüüd vist juba aasta ja selle aasta algul julgesin selle mõtte ka välja öelda - nii endale kui ka teistele. Lõpuks õnnestus uus ja huvitav koht leida ja tõesti loodan, et see pakub uusi väljakutseid ja arenemisvõimalusi. Siirdun väikesest firmast väga suurde organisatsiooni, mis on omamoodi keeruline, aga toob kindlasti kaasa palju laiemad võimalused kasutada oma oskusi ja kogemusi täiesti erinevate projektide kallal.

Mai algul sai täis kuus aastat praeguses kohas ja need on olnud kohati rasked, aga samas ka ägedad aastad. Ja kõik need toredad kolleegid, kellega pean kolme nädala pärast hüvasti jätma... Aga eks elu läheb edasi! 

Meeldivatele uudistele vastukaaluks ka midagi teistsugust. Nimelt oleme vahepeal tegelenud kasside terviseprobleemidega. Kõik kolm käisid kenasti vaktsineerimisel, kus iga-aastase kontrolli käigus leiti Naukkult meeletu kogus hambakivi. Igemed olid samuti põletikulised, nii et viisime Naukku koheselt uuesti arstile, kus hambakivi narkoosis eemaldati ning hammastest röntgen tehti. Suu on kahjuks kassil kehvas seisus, tal on veel kuus eemaldamist nõudvat hammast ning mingisugune lõualuu harvenemine. Karm lugu, sest kuna Naukku väldib inimesi, on tema hammaste olukord olnud meile täiesti tundmatu. Ja kui internetist leitud kasside hammaste lood paika peavad, siis ilmselt esinebki neil vahel mingit kummalist hammaste seestpoolt sööbimist, mis on küllaltki salakaval haigus. Ma ei ole muidugi kindel, kas Naukku puhul oli ka sellega tegemist. Igatahes peame pisikese veel kord arstile viima, et haiged hambad eemaldada. Minu esimene küsimus oli, et kuidas ta pärast seda sööb, aga see ei ole ilmselt üldse mingi probleem.

Samasugune hambakivi eemaldamine (küll mitte nii kaugele edenenud, kuid siiski poole aasta sees vajalik protseduur) ootab ees ka Laku. Peemotil polevat väga hullu, nii et võib-olla ootame temaga veel pisut. Samas hammaste röntgen oleks seeniorkassidele mõistlik teha, nii et eks me võtame selle ikka millalgi ette.

Kõikide nende heade ja halbade uudiste järel oli äärmiselt hea võtta aeg maha ja teoks teha varakevadel broneeritud reis Londonisse. Veetsime seal neli päeva, nautisime uut ümbruskonda ja vähemalt mina unustasin hetkeks kõik argimured. London oli suurepärane! Me jõudsime tutvuda murdosaga linnast, aga milline see killuke oli! Kõrvuti vana ja uus, traditsioonid ja trendid, multikultuursus ja briti stereotüübid, kuninglikud pargid ja ehitised ning tänavatel ööd veetvad kodutud.
Peale Nizzat oli mul hetkeks tunne, et ei jaksa enam puhkust linnas, tahaks pigem ilusat loodust ja maastikke, aga London muutis mu arvamust. On siiski olemas selliseid linnu (näiteks London ja Amsterdam), kus ma suudan ennast elamas kujutada. Mitte, et see nüüd oleks hea turismisihtkoha kriteerium.

Üritan Londoni pilte ja reisijuttu varsti blogisse saada - kindlasti jälle mitmes osas, sest lühidalt ma ju teha ei oska.

4 kommentaari:

Kati ütles ...

Vow, mis uudised. Tubli et asja ette võtsid ja teoks teed. Mul sai märtsis 10 aastat täis ja no ammu oleks olnud aeg äkki liikuda, aga mugavus on ilmselt see mis kinni hoiab. Olen ka mõelnud nii üht kui teistpidi, aga julgust samme teha pole.
Kassidest rääkides, Mirjami kassil oli ka vist hiljuti analoogne teema-hambad vist osaliselt kukkusid ise suust välja ja nüüd käis siin täitsa välja tõmbamas osaliselt. Ka igeme teema oli miskit.
Ja London on tõesti koht, kuhu läheks isegi veel.

Maris ütles ...

Ma ka põen tegelikult oma otsust, seda kunagi ju ei tea, mis ees ootab, kas parem või halvem. Aga lõpuks tuli selline tunne, et enam paigal püsida ei saa.
Tegelikult eks vast igas kohas on head ja halvad küljed ning palju sõltub ka enda suhtumisest ning pealehakkamisest, nii et loodan, et see lüke vähemalt suur katastroof pole :) Eks siis raporteerin, kuidas on.

Imelik lugu tõesti nende kasside hammastega. Peaks vist hiiri söötma, et hambad korras oleks.

Kati ütles ...

Meie oma närib neid maal ja siiani pole täheldanud et kukuksid ära:)

Maris ütles ...

Novot, sul on kiisu õige toitumise peal :)