Üks selge sügise märk on see, kui toas tõmbab jahedaks ning ahjule peab tule alla tegema. Sel nädalal oleme seda juba kaks korda kogenud. Eelmisel nädalal nautisime see-eest suvesooja ja puhkusepäevi Nizzas, Prantsusmaa rannikul. Puhkasime nii päevatööst kui ka remondist ja tõesti mitte kordagi ei tulnud need reisil mõtteisse, seega eesmärk saavutatud sajaprotsendiliselt.
Miks siis Nizza? Sihtkohta arutasime tükk aega ja kõigepealt oli plaanis tegelikult hoopis Sitsiilias ringi tuuritada, aga Norwegiani sooduspakkumised otsustasid asja ära. Mõtlesime Nizzas öömaja pidada ning teha sealt päevareise Monacosse, Cannes'i ja Alpidele Verdoni kanjonit kaema.
Alustangi reisijutu ja -piltidega Nizzast.
Nizza on tuntud kuurortlinn ja paarsada aastat tagasi muuhulgas üks brittide lemmikutest. Sellest tulevat ka kuulsa rannapromenaadi nimetus: Promenade des Anglais. Kohe esimesel õhtul suundusime sinna kõhtu täitma ning jalutama.
Vaade promenaadilt linnusemäe suunas:
Vaade teises suunas:
Nizza sadamas toimus sel õhtul mingisugune festival, rahvas jalutas ringi, nautis tänavamuusikute esitusi, söödi-joodi väljas. Ühesõnaga möll käis, põldude ja metsade rahuga harjunud inimesele ikka uutmoodi asi jälle.
Järgmisel hommikul võtsime linnaga tutuvmise tõsisemalt ette. Kõigepealt muidugi proovisime prantsuse keelega hakkama saada. Minu sõnavara piirdub sõnadega croissant, cafe noir ja cafe au lait, aga mis sa hing veel tahad, kui tänaval on pagariäri, kust neid kõiki saab. Soojad ja värskelt ahjust tulnud isetehtud croissantid ja muud saiakesed - no milline nauding.
Massena väljak:
Laskumine väljakult vanalinna ja päeva sihtkoht - linnusemägi paistab ka kätte.
Vanalinna vaateid:
Vaade merele:
Esimese päeva hommik oli hall ja pisut vihmane, kuid õnneks läks see kähku mööda. Linnusemäe kaadrid on aga just selle halli ilmaga võetud.
Vanalinna ja rannapromenaadi vahel on turg:
Jalutasime teisele mäeküljele jahisadamat uurima. Kõrvalmärkusena pean ka veel mainima, et mingit linnust mäe peal enam ei ole, ainult varemed ning muidugi need suurepärased vaated alla linna.
Mäel oli osavaid kiviladumise meistriteoseid:
Kui alla sadamasse jõudsime, olid pilved kadunud ning päike soojendas jõudsasti.
Keerasime suuna sadamast tagasi vanalinna suunas, et midagi hamba alla leida.
Nizza vanalinn ei ole muide mingi kuliss, seal kuivab pesu, on potililli ja kasse:
Turistivärki on muidugi ka kuhjaga, näiteks seebid (Savon de Marseille, peaaegu nagu Nizza, aga mitte päris):
Peale lõunat tegime veel väikese peatuse kuulsas Fenocchio jäätisebaaris. Imehea oli, ja see ei jäänud muidugi viimaseks korraks neid hõrgutisi maitsta :)
Pildile mahtus väike osa valikust, maitseid oli kümneid ja kümneid:
Nautisime veel vanalinna vaateid, tõesti kena ja huvitav oli.
Õhtul jalutasime rannapromenaadil ja vaatasime mühinal randuvaid laineid. Kuigi me reisidel tavaliselt lippame ringi, et aina uusi ja uusi vaateid näha, siis Nizza õhtutel lihtsalt istusime ja nautisime promenaadil merevaateid ja lainetemüha. Hing puhkas.
Siin veel päevavalguses võetud pildid rannarõõmudest ning promenaadiäärsest hotellist/kasiinost.
Järgmisel päeval sõitsime pooletunnise rongisõidu kaugusel asuvasse Monacosse, aga sellest rohkem järgmises postituses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar