Aiandusmõtted

Postiljon oli toonud toreda üllatuse (või no mis üllatus, eks mul oli endal siin käpp mängus muidugi). Tellisin posu köögiviljaseemneid ja ootasin pikisilmi nende saabumist. Järgmiseks loomulikult ootan kevade tulekut, et saaks need maha panna. Selle hetkeni hoian seemneid kindlas kohas - jõulukingituseks saadud nostalgilises plekist kommikarbis.



Seemneid on mitut sorti ja mulle pisut tekitab peavaeva see, et kuhu see suur aiamaa kõik ära mahub. Istutuskaste on mul kokku neli, mõõtudelt 1m x 1,2m.



Aga seemneid on ka palju! Herned, redised, lehtkapsas, kurk, suvikõrvits, sibulad ja porgandid, brokkoli ja peet, lisaks salatisegu ja kaunistuseks (ning kahjurite tõrjeks) saialilled ja peiulilled.



Põnev, saab näha kas ja kuidas nad kasvama lähevad.

Mulle tundub, et sügisel rääkisin igas postituses masendavast pimedusest ja nüüd vastukaaluks kirjutan muudkui kevade tulekust. Ei saa üle ega ümber aastaaegadest ja ilmast. Kui siit lehelt uurida, siis täna oli meil päeva pikkuseks 7 tundi ja 12 minutit. Nädala pärast on päev 33 minutit pikem, kahe nädala pärast tund ja 9 minutit pikem ning kuu aja pärast saame lausa kaks ja pool tundi valgust juurde! Amazing, eks.