Mõttetu nädalavahetus

Mul õnnestus reedel tõbiseks jääda. Umbes lõuna paiku hakkas kurguvalu ja õhtuks tuli juba selline tüüpiline külmetusolek. Ja Akil täpselt samamoodi, nagu solidaarsusest. Nädalavahetuse oleme põhimõtteliselt veetnud diivanil vedeledes ja telekat vaadates. See nüüd muidugi hirmsasti tavaliselt nädalavahetusest ei erine, võib-olla ainult tarbitud tee määras.

Täna tuli muidugi kõige tipuks päike välja, ideaalne ilm pildistamiseks. Aga no kuhu sa ikka hakkad ronima, kaks tattnina lähevad välja tuule ja külma kätte? Noh, tegelikult väikse tuuri ümbruskonnas ikka tegime, ei saanud päris ilma. Sellest jalutuskäigust on mul täpselt üks pilt, sest mitte midagi näha ei olnud (linde null) ja ülejäänud pildid olid ka nii kehvad, et kustutasin ära.



Lugeda pole ka jõudnud või ausalt öeldes pole jaksanud. Blogid ja ajakirja Suomen Luonto uus number (ainus ajakiri, mis koju tellitud) on raamatute asemel lugemisrõõmu pakkunud. Ja nüüd hakkab mulle tunduma, et sellel postitusel pole ka erilist pointi, ainult mingi virisemine. Nii et kaon siit vasakule ja üritan terveneda. Ilusat nädala algust ja hoidke pisikutest eemale. Näiteks peske käsi!

Good news everyone

Eile õhtul lugesin tublisti Transitionit edasi ja täna hommikul tööle minnes - nagu ikka - paar peatükki Clarksonit. Täna õhtul ei plaani enam ühtegi raamatut avada, sest programmiks on (ja oli) Wii Super Mario, saun, piimakohv ja peagi algav Eragoni film.

Aga tegelikult mõtlesin rääkida sellest, et töölt sain kogemata kombel boonust. Ja sel samal hetkel läks nässu ka plaan sel aastal mitte reisida (et võimaliku elukohavahetuse jaoks raha koguda), sest nagu imekombel tuli mulle üks eriliselt sobilik boonuse kasutamise võimalus meelde. Ohhoo, mis see võiks olla :) Kolm korda võib arvata..!
Ja üllatuspaljastus on siis see, et lähme aprilli lõpus, tulpide õitsemise aegu Hollandisse. Amsterdami ja Keukenhofi. Jei!

Aga kui midagi ilusat tahate lugeda, siis kiigake siia: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=37630053

P.S. Jah, pealkiri on viide Futuramale.

Lugemata raamatud

Mul on halb komme hankida raamatuid ja jätta need pooleli või täiesti lugemata. Suured lemmikud loen kiiresti läbi, aga sellised vahepealsed, siiski suhteliselt nauditavad teosed jäävad pooleli.

See algab tavaliselt nii, et mul ei ole nädal-paar mahti lugeda. Või siis lihtsalt ei ole tuju. Kui peale seda pooleliolev raamat kätte võtta, on selline tunne, et tekst on juba kaugeks jäänud ja pead osaliselt raskustega meelde tuletama, et mis alguses juhtus. Ja nii nad jäävadki - lipikud lehtede vahel - kapile seisma. Nüüd ma olen otsustanud, et hakkan seda pooleliolevate kirjasõnade hunnikut vähendama. Ja et maksimaalselt võib olla kolm raamatut lugemisel, uut enne avada ei või. See on tegelikult päris karm lubadus, sest mul on riiulis uudsusest lõhnav Pratchetti Nähtamatud akadeemikud ja mul sõrmed sügelevad seda avama ...

Vahepeal aga koostan nimekirja poolikutest ja lugemata raamatutest, mida tahan lugeda. Kui mõni neist äärmiselt halvaks osutub, siis end sellest läbi närima ei sunni - kõik selles nimekirjas on oodatud tutvused, until proved otherwise.

1. Jeremy Clarkson - Driven to Distraction. Pooleli. Olen seda siin blogis varemgi maininud ja tegelikult on see Aki raamat, aga meeldib mullegi. Tekst koosneb lühikestest arvamuslugudest, mis varem Sunday Timesis avaldatud. Hetkel ongi see raamat mul käekotis ja tööle minnes jõuan mõnusalt paar peatükki läbi lugeda. Väga sobilik rongimatkalugemine.

2. Richard Dawkins - The Greatest Show on Earth: The Evidence for Evolution. Pooleli. Teaduseraamat tavalistele inimestele - mõnus, loogiline tekst, millesse on äärmiselt lihtne süveneda. Samas nõuab pikemaajalist pühendumist ja korraga pikkade peatükkide läbilugemist, sest läbi teksti viidatakse näiteks peatüki alguses väljatoodud näidetele. Lugesin seda Tenefire puhkusereisil lennukis, väga kaasahaarav tekst, aga nüüd siis millegipärast öökapi peale seisma jäänud.

3. Iain Banks - Transition. Pooleli. Olen umbes esimesed sada lehekülge läbi lugenud, aga story poleks nagu korralikult alanudki. Ootan, et millal sellest asja hakkab saama.

4. Terry Pratchett - Nähtamatud akadeemikud. Pole alustatud. Ootan põnevusega!

5. Eesti rahva ennemuistsed jutud. Krt. See on tegelikult ka pooleli, olin selle juba sujuvalt ära unustanud.

6. Alexandre Dumas - Punainen Sfinksi. Pole alustatud. See on ka tegelikult Aki raamat, aga huvipärast võiks tutvuda.

7. Aleksander Turovski - Loomalood. Pole alustatud.

8. John Berendt - Langevate inglite linn. Jeerum, see on ka tegelikult pooleli. Hankisin kunagi umbes euro eest matkalugemiseks, aga peale seda pole raamatut enam avanud.

Esialgu rohkem ei leidnud, aga väga püüdlikult ma raamaturiiuleid ka läbi ei käinud. Proovin kõigepealt nendega ühele poole saada, siis võib riiulile (ja raamatupoodidele ;)) uuesti pilgu peale visata. Hetkel on siis skoor viis pooleliolevat! Siirdun blogist lugema ...

Talvelinnud

Viimaks ometi tuli selline päev, millest olen siin blogiski mitu korda unistanud - päike säras taevas ja minul oli vaba päev. Valgust näis eile olevat rohkem kui viimase kolme kuu jooksul kokku. Selline ilm muidugi ei tule jaanuarikuus ilma pakaseta, külma oli kuskil -15C kandis. Tegelikult mõistliku riietusega saab jäätumist päris tõhusalt vältida, aga see eeldab ka liikvelolekut, mitte kaameraga tardunult paigal seismist. Sellises situatsioonis on umbes viie minutiga nii varbad kui ka sõrmed täiesti jääs. Ei ole sellist asja, et istud tundide kaupa kuskil paigal ja ootad linde. Pead tegema täpset rünnakut - lind, koht ja hetk peavad olema valmis vaadatud. Siis lähed fotokaga kohale, olenevalt jäätumise astmest pildistad 5-15 minutit ja lippad tagasi autosse soojenema.

Mul oli selles mõttes vedanud, et reedel rääkis linnuhuvilisest töökaaslane ühest metsaääres asuvast lindude toidumajast, kus nii leevikesi kui ka muid haruldasemaid külalisi näha olnud. See oli eriliselt hea uudis, sest just leevikesi pole ma sada aastat näinud. Viimati Tartus õppides, kevadisel Toomemäel. Aga peale seda - no ei ühtegi mitte kuskil! Ja kõik muudkui räägivad, et nende tagaõuel vms on koguaeg linnumajas leevikesi näha. No tore-tore eks.

Niisiis suund viis meid kohe sinna Haltialas asuva lindude söögikoha juurde. Kaameraga hüplesime üle suusaradade ja peagi püüdsime söögimaja lähedal võimalikult vaiksed ja märkamatud olla. Et ka suured haruldused julgeksid kohale lennata. Aga neid ei tulnud ja tegelikult valgust oli ka puude all ikkagi väga minimaalselt. Aga mingisugused kaadrid sain ikka tehtud.







Pasknäär




Orav oli muidugi ka kohal


Peagi lasksime sealt jalga, sest jäätumise aste oli väga kõrgel ja varbad tegid valu. Matkapoest peaks ilmselt saama akudega soojendatavaid sokke, ma võiks selliste ostmist küll täitsa tõsiselt kaaluda.
Siiski head valgust ei saanud hukka lasta - soojenesime autos üles ja tegime teise rünnaku Vantaankoskele. Lootsin vesipappi näha ja sellega läks lausa õnneks.

Lumine Vantaa jõgi


Seal ta on!


Toiduotsingud










Vesipapi piltidega võib juba osaliselt rahule jääda, aga esimese satsi pildid - leevike ja pasknäär, on ikka ülimalt alavalgustatud. Midagi on pildikäsitlusega üritatud päästa, aga tulemusega ei saa siiski mingil juhul rahule jääda. See tähendab vaid seda, et järgmise ilusa ilmaga tuleb sama ssihtkoht uuesti üle vaadata.

Hall Helsingi

Eelmise postituse lõpetuseks läks taevas tõesti hetkeks siniseks, ent kui riided selga saime ja autoga Pitkäkoski poole sõitsime, siis tõmbas täiesti halliks tagasi. Säh sulle siis rõõmustamist. Käisime kosel siiski ära ja konstateerisime fakti, et vesipapp on seal ka sel talvel täiesti olemas. Paar pilti sain ka tehtud, aga kehva valguse tõttu olid need kui udumass, nii et midagi blogikõlbulikku seekord ei saanud. Ootan ikka seda päikesepaistet - ja palun mitte tööpäeval, sellest ei ole ju mingit kasu.

Aga laupäeval sai jälle kehva ilma trotsitud ja Helsingi kesklinnas kaameraga mõned tiirud tehtud. Mul oli idee saada lumisest linnast häid kaadreid, aga tegelikult oli suurem osa lumest juba ära veetud ja tänavad suhteliselt puhtad. Allesjäänud lumi oli kohati määrdunult pruunikat värvi. Aga eks sealt midagi ikka sai.

Sadamasse oli just saabunud St. Peter Line'i laev otse Peterburist ning sadama ümbrus oli imestavaid ja fotokaid klõpsivaid piiterlasi täis. Sulandusin seega hästi massi ära.

Vaade Kauppatori suunas




Laevad sadamas, jääsupi sees




Mõned lumehunnikud veel siiski leidusid


Senaatintori


Lumekoristus on serious business


Lume äravedamine


Selline see lumine kesklinn oli. Pildid pole kuigi imepärased, ent vähemalt olen üle pika aja kaameraga välja saanud ning see ongi peamine.

Pildistamisest ja pildiraamatutest

Lootsin, et täna oleks ometi üks hea päev vesipapi pildistamiseks, aga ei, hoopis selline tüüpiline hall ja eriliselt kehva valgusega ilm. Ei hakka üldse kaameraga välja minemagi, et mitte närvi mustaks ajada. Seevastu vaatan teiste inimeste fotosid. Õnneks mul on ka, mida vaadata - Tallinnast hankisin kaks Alari Kivisaare foto- ja juturaamatut. Kivisaar on mulle alati sümboliseerinud mingit suhteliselt mõttetut raadiodiskorit, aga vaat komistasin raamatupoes tema teoste peale ja ohh! hoopis teistsugune pilt avanes.

Esimene raamat on pealkirjaga "Minu fotohaigus ja selle tagajärjed". Soovitan soojalt igale algajale ja miks mitte ka vähe edasijõudnumale loodusfotograafile. Mitte ainult piltide pärast, vaid ka pildikommentaaride ja jutu pärast. Kivisaar räägib, kuidas teme fotohaigus alguse sai, kuidas sellele oma pere ja töö kõrvalt aega leida ning mismoodi tema pildid on sündinud. Ja sellise sarkastilise ja eneseiroonilise huumoriga, et ma hirnusin päris mitmes kohas naerda. Või mida muud sa võidki teha, kui juttu käib araknofoobia all kannatavast fotograafist, kes on heade võtete nimel sunnitud istuma ämblikke täis varjes ja peab minema loodusse, kus muidugi iga oksa ja kõrre peal ämblik varitseb ...

Aga tegemist pole ainult naljaraamatuga. Sain sealt mitu head ideed ja inspireerivat mõtet pildistamiseks. Ja teadmise, et häid pilte võib teha ka töö kõrvalt, isegi kui sul pole aega kõik päevad läbi ainult metsas ringi jalutada ja loomadele ja lindudele peale passida ning nende elu-oluga tutvuda. Raamatus on ka ebaõnnestunud kaadreid - et ei näiks, et kaunite võtete saamine toimubki ainult nii, et lähed välja, teed kaks klõpsu ja asi ants. Mulle tuli igatahes suur äratundmisrõõm nende uduste piltide peale (tegelikult rõõm vast pole kõige õigem sõna), sest väga tihti mul juhtub ka nii. Umbes et väga haruldane ja kaunis lind lendab mööda, aga sa ei jõua isega kaamerat tõsta, fokuseerimisest rääkimata.

Aga nüüd, mida ma näen - taevas tõmbab selgeks! Nüüd käbedalt riided selga, kaamerakott ja akud kaasa ning kose äärde! Ei tea kui kaua seda selgemat ilma saab, aega ei või kaotada.

2010 blogistatistikat

Jälle on käes aeg uurida mu blogi numbrites.

Terve aasta jooksul olen teinud 97 postitust, mis on peaaegu kaks teksti nädalas. Märgatavalt vähem siiski kui 2009 aastal, mil sain maha lausa 140 postitusega. Samas kindlasti sel aastal on blogisse pilte tulnud kordades rohkem, ja see iseenesest võtab mul rohkem aega, kui pelgalt teksti üles lükata.

Selge on muidugi taas see, et mul ei ole kuigi kuulus blogi, peamiselt niisama enda jaoks nikerdan ja aadressi kuskil välja ei reklaami. Ent mingeid külastajanumbreid siiski mul on (Google Analyticsi põhjal). Aastas tehti blogisse kokku üle 5400 visiidi, mis on 63% rohkem kui 2009. Unikaalseid külastajaid (või tegelikult brausereid) oli 3520.

Blogisse tullakse peamiselt muidugi Eestist ja Soomest, ent satutakse ka näiteks USAst, Norrast, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Kanadast ja nii edasi. USAst tullakse minuarust peamiselt Bloggeri kaudu, ehk siis Next Blog-nuppu klikkides.

Üle 60% külastajatest on käinud blogis vaid korra. See viitab faktile, et tullakse poolkogemata näiteks otsingumootorite kaudu. Protsentuaalselt on selliste juhukülaliste määr sel aastal hästi suur, eelmisel aastal oli see näiteks alla poole.

Samast faktist räägib ka Traffic Sources Overview - kasvanud on otsingumootorite kaudu blogisse sattunute osa, mis moodustab nüüd neljandiku, aastal 2009 aga umbes 20%. Endiselt üle poole külastustest tuleb teistelt lehekülgedelt linkide kaudu ja alla 20% otse blogisse.

Peamiste otsingusõnade nimekirja juhib kindlalt "assoorid". Sellele järgnevad maris jahub ja marisjahub. Populaarsuselt järgmised on olnud küüslauk, norra reis, kuidas teha piparkoogimaja, lumetööd, seurasaari, kevadpüha ja preikestolen.

Huvitavaid otsisõnu on mitmeid, näiteks taolised: sain täiega kotti, sinepiga kaalust alla, tere tali, vaal eluviis?, fairy- juuksed läikima, juuksur maris paidest.

Loodan, et ka sel aastal saan mahti vähemalt samapalju postitusi teha ja et need ka huvitava sisuga oleks :) Ehk teisisõnu, et oleks aega ja tahtmist silmad lahti ringi käia ja maailma uurida.